Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Uuri järele: kes saavad esimesena koju kiire interneti (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimesed kiire interneti saajad Eestis
Esimesed kiire interneti saajad Eestis Foto: Pm

Elektrilevi avalikustas ööl vastu teisipäeva kauaoodatud info nende maapiirkondade kohta, mille elanikud saavad endale esimesena koju ülikiiret internetti ja digitelevisiooni võimaldava vaguskaabli.

Huvilistel tuleb vaid veebilehel https://www.elektrilevi.ee/kiireinternet sisestada huvipakkuv aadress ning saadud vaste annab juba täpsema info, kas konkreetne korter või maja on juba Elektrilevi 2019. aasta plaanides.

Kui mitte, siis saab vähemalt teada, kas ühenduse ehitamine on planeeritud järgmise viie aasta jooksul või jääb konkreetne aadress esialgsetest viie aasta plaanidest välja.

Eesti ühe kiiremini kasvava Harku valla elanikest peaksid endale kõigile operaatoritele avatud valguskaabli koju saama näiteks Suurupi ja Türisalu elanikud. Tartumaal hakkab kaabel esmajoones jõudma Varnjasse. 

TABEL

Nimekiri Elektrilevi kõrge prioriteetsusega objektidest. Need on toetusmeetme abil rajatava võrgu osas kõige prioriteetsemad objektid, kokku vähemalt 5 075 aadressiobjekti valges alas. Objektid lähevad töösse vastavalt sellele, millises järjekorras nad projekteerimisest tagasi tulevad. 

Prioriteet 1ValdMaakond
 Türisalu küla Harku vald Harju maakond
 Uusküla Jõelähtme vald Harju maakond
 Jõesuu küla Jõelähtme vald Harju maakond
 Kahula küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond
 Ojasoo küla Kose vald Harju maakond
 Äksi küla Kose vald Harju maakond
 Kersalu küla Lääne-Harju vald Harju maakond
 Vikasaare küla Paide linn Järva maakond
 Metsanurme küla Saku vald Harju maakond
 Kasemetsa küla Saku vald Harju maakond
 Kaasiku küla Saue vald Harju maakond
 Kirumpää küla Võru vald Võru maakond
 Laitse küla Saue vald Harju maakond
 Võrumõisa küla Võru vald Võru maakond
 Kibuna küla Saue vald Harju maakond
 Riisipere alevik Saue vald Harju maakond
 Meremõisa küla Lääne-Harju vald Harju maakond
Laualasmaa Küla Lääne-Harju vald Harju maakond
 Varnja alevik Peipsiääre vald Tartu maakond
 Suurupi küla Harku vald Harju maakond
 Vasknarva küla Alutaguse vald Ida-Viru maakond
Prioriteet 2  
 Kloogaranna küla Lääne-Harju vald Harju maakond
 Kasepää alevik Peipsiääre vald Tartu maakond
 Laulasmaa küla Lääne-Harju vald Harju maakond
 Alajõe küla Alutaguse vald Ida-Viru maakond
 Leevi küla Põlva vald Põlva maakond
 Ahja alevik Põlva vald Põlva maakond
 Tsirguliina alevik Valga vald Valga maakond
 Suure-Jaani linn Põhja-Sakala vald Viljandi maakond
 Kolkja alevik Peipsiääre vald Tartu maakond
 Mähkla küla Viljandi vald Viljandi maakond
 Misso alevik Rõuge vald Võru maakond
 Tiheda küla Mustvee vald Jõgeva maakond
 Raja küla Mustvee vald Jõgeva maakond
Prioriteet 3  
 Võiste alevik Häädemeeste vald Pärnu maakond
 Avinurme alevik Mustvee vald Jõgeva maakond
 Raja küla  Mustvee vald Jõgeva maakond
 Maarja-Magdaleena küla Tartu vald Tartu maakond
 Mustla alevik Viljandi vald Viljandi maakond
 Jämejala küla Viljandi vald Viljandi maakond
 Kallaste linn  Peipsiääre vald Tartu maakond
 Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond
 Riidaja küla Tõrva vald Valga maakond
 Kõrveküla alevik Tartu vald Tartu maakond
 Kilingi-Nõmme linn Saarde vald Pärnu maakond
 Vändra alev Põhja-Pärnumaa vald Pärnu maakond
 Vändra alev Põhja-Pärnumaa vald Pärnu maakond
 Põltsamaa linn Põltsamaa vald Jõgeva maakond
 Habaja alevik Kose vald Harju maakond
 Abja-Paluoja linn Mulgi vald Viljandi maakond
 Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond
Prioriteet 4  
 Nõo alevik Nõo vald Tartu maakond
 Hagudi alevik Rapla vald Rapla maakond
 Karksi-Nuia linn Mulgi vald Viljandi maakond
 Märjamaa alev Märjamaa vald Rapla maakond
 Antsla linn Antsla vald Võru maakond
 Türi linn Türi vald Järva maakond
Tõrva linn Tõrva vald Valga maakond
Põltsamaa linn Põltsamaa vald Jõgeva maakond
 Väike-Maarja alevik Väike-Maarja vald Lääne-Viru maakond
 Rapla linn Rapla vald Rapla maakond
 Soosilla küla Kambja vald Tartu maakond
 Kohila alev ja Pukamäe küla Kohila vald Rapla maakond
 Paikuse alev Pärnu linn Pärnu maakond
 Kose alevik Võru vald Võru maakond
 Järvakandi alev Kehtna vald Rapla maakond
 Viiratsi alevik Viljandi vald Viljandi maakond
 Masti küla Kohila vald Rapla maakond
 Raasiku alevik Raasiku vald Harju maakond
 Kadrina alevik Kadrina vald Lääne-Viru maakond
 Vasalemma alevik Lääne-Harju vald Harju maakond
 Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond
 Kiisa alevikSaku vald Harju maakond
 Roobuka küla Saku vald Harju maakond
 Rõngu alevik Elva vald Tartu maakond
 Paikuse alev Pärnu linn Pärnu maakond
 Audru alevik Pärnu linn Pärnu maakond
 Kuusalu alevik Kuusalu vald Harju maakond
 Pärnu linn Pärnu linn Pärnu maakond
 Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond
 Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond
 Ahtme linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond
 Loksa linn Loksa linn Harju maakond
 Võru linn Võru linn Võru maakond

Elektrilevi taristu liitumiste teenuste juht Oliver Ruus ütles, et ettevõte on omale eesmärgiks seadnud 2019. aastal välja ehitada ligikaudu 5000 ühendust nn valgetes alades, kuhu ühelgi teisel operaatoril pole ärihuvi kaablit vedama hakata. Lisaks luuakse veel sel aastal 5000 ühendust väljaspool valgeid alasid.

«Meil ei ole plaanis hakata rajama paralleelseid optikavõrke. Ka väljaspool valgeid alasid ehitame oma võrgu sinna, kus täna ei ole kaasaegset optilise sidega võrku,» täpsustas Ruus.

Esimestes piirkondades loodab Elektrilevi võrguga liitumise võimaluse avada juunikuus.

«Pakume liitumise võimalust sel hetkel, kui saame garanteerida, et kuni kuue kuu jooksul ehitame konkreetsele aadressile ühenduse valmis. Lisaks kodulehel olevale infole anname ka kõikidele majapidamistele personaalselt kirja teel teada, kui oleme piirkonnas liitumise võimaluse avanud,» ütles Ruus ja lisas, et esimestes piirkondades saab võrk valmis ilmselt suve lõpus.

Kaabel jõuab majadeni läbi õhu

Liitumine Elektrilevi kiire interneti võrguga hakkab maksma 199 eurot. Kui kolme kuu jooksul Elektrilevile märgukirjale vastatud ei olda, siis on hinnaks juba 399 euro.

Igal juhul tuleb arvestada ka sellega, et Elektrilevi toob kaabli reeglina mööda oma olemasolevaid õhuliine pidi maja fassaadini, kust hoone omanik peab selle omavahenditest juba soovitud sihtkohta vedama. Kui esinevad tehnilised takistused või majaomanik seinale toomist ei soovi, toob Elektrilevi võrgu kinnistu piirini. Välistatud pole ka maa-aluse kaabli vedamine.

Kui kaabel paigas, tuleb teenuse tarbimiseks kliendil pärast võrgu valmimist valida omale teenusepakkuja – olgu selleks siis Telia, Elisa või kes iganes teine interneti- ja teleteenuste pakkuja, kes selles piirkonnas teenused osutab.

«Meil käivad läbirääkimised erinevate teenusepakkujatega ning täna tundub, et peaaegu kõikides piirkondades saab olema vähemalt kolm teenusepakkujat, paljudes rohkemgi,» ütles Ruus.

Kui aadressiotsing annab tulemuseks, et konkreetne maja või korter ei ole järgmise viie aasta ehitusplaanides, ei tasu Ruusi sõnul lootusi maha matta.

«Tänased plaanid on tehtud peamiselt arvutisimulatsiooni abil, mis on arvestanud võrgu konfiguratsiooni konkreetses piirkonnas ja sooviavalduste arvu. Kuid projekteerimise käigus, kui projekteerijad piirkondi läbi käivad, on tihtipeale selgunud, et meil on tegelikult mõnevõrra rohkem aadresse võimalik võrku ühendada,» lisas ta.

Seega, kui mõni kodu täna plaanidesse ei mahu, tasub esitada sooviavaldus ning endiselt jääb lootus, et Elektrilevi leiab järgmise viie aasta jooksul võimaluse, kuidas kiire internet kohale tuua.

Elektrilevi haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Riik toetab Elektrilevi internetiprojekti 20 miljoni euroga.

Tagasi üles