Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Aruba peaminister: Eestist on saanud meile suurepärane partner (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aruba peaminister Evelyn Wever-Croes
Aruba peaminister Evelyn Wever-Croes Foto: Aivar Pau

Aruba seos Eestiga ei piirdu enam kaugeltki vaid Dave Bentoni ja Fred Jüssi sünnikohaks olemisega – neid kahte kauget väikeriiki seob nüüd partnerlus saareriigi e-valitsemise lahenduste ülesehitamisel.

Tasase pinnaga Aruba saar on Hollandi kuningriigi osa, riigikeelteks ongi hollandi ja selle kõrval ka portugali keelest arenenud papiamento keel. Igas koolis õpetatakse lisaks inglise ja hispaania keelt, kuna 80 protsenti saareriigi sissetulekutest pärineb turismist ja 20 protsenti muude teenuste pakkumisest.

Valdava osa 105 000-pealise elanikkonna juured viivad Hollandisse ja Lõuna-Ameerikasse, indiaanlasi saarel enam ei ole. Saar asustati ohtralt töölisrahvaga 80ndatel, mil USA rajas saarele peamiselt Venetsueelast pärineva  nafta töötlemistehase. Aastatest 1985-86 keskendus saar peamiselt vaid turismi arendamisele. Enamus turiste saartele tulebki USAst.

Sel nädalal viibis esimest korda Eestis Aruba peaminister Evelyn Wever-Croes - Hollandis sündinud, ent juurtelt aruubalane. Ta esindas siin oma saart E-riigi akadeemia ja välisministeeriumi korraldatud e-valitsemise konverentsil, millest võtsid osa enam kui 100 maailma riigi juhid.

«Me tahame olla konkurentsivõimelised ja näeme peamise lahendusena e-valitsemist. See on viis leidmaks kiireid lahendusi meie probleemidele, võimalus pakkuda paremaid teenuseid ettevõtetele kodanikele,  et võita nende usaldus,» rääkis Evelyn Wever-Croes Postimehele.

Aruba peaminister Evelyn Wever-Croes
Aruba peaminister Evelyn Wever-Croes Foto: E-riigi Akadeemia

Peaminister tõdes, et saar vajab välisinvesteeringuid nagu õhku, aga kui välismaalased tahavad praegu Arubal näiteks ettevõtet käivitada ja pangakontot avada, siis võtab see aega koguni kolm-neli kuud. Valimistelgi saab häälerada vaid paberil ja vaid saarel kohapeal olles.

Umbes aasta tagasi võeti valitsuse palgale riigi IT-juht, kes asus uurima teiste riikide toimivaid e-riikide mudeleid ja nii jõuti Eesti kui ekspertide hinnangul parima lahenduseni. Järgnes ühendusevõtt meie E-riigi Akadeemiaga ning juba jaanuaris saadeti Eestisse esimene missioon ja nii läkski koostöö käima.

«Oleme väga rahul. Meie partner on keegi, kes ei taha pähe määrida oma toodet vaid olla partner,» rääkis Evelyn Wever-Croes. «Pikas perspektiivis on meie ühine soov nüüd muuta aruubalaste elu e-teenuste abil lihtsamaks, et neil jääks bürokraatia asemel aega tegeleda millegi kasulikumaga.»

Aruba pakutavate teenuste hulk ei piirdu vaid turismiga. On palju Ameerika ettevõtteid, mis soovivad investeerida Lõuna-Ameerikasse, kuid nad ei usalda sealset pangandust ja teevad seda seetõttu läbi Aruba. Palju välisraha tähendab ka palju riske – Aruba on seda mõistnud ja teeb kõik endast oleneva, et oma vahendaja positsiooni mingilgi määral kaotada. E-teenused on üks viis raha liikumised läbipaistavana hoida.

Et mitte päriselt ühest-kahest majandusharust sõltuvaks jääda, on riik asunud tegevusvaldkondade mitmekesistamise teele. Kokku on lepitud kuues eelisarendatavas sektoris.

Esiteks tahetakse mitmekesisemaks muuta turismivaldkonda ja laiendada seda näiteks meditsiini- ja sporditurismi osas.

Teiseks kultuur – soovitakse palju enam eksponeerida oma kultuuriväärtusi, kunsti, muuseume.

Arubal on üks ülikool, kus saab õppida majandust, õigusteadust, sotsiaalteadusi ja haldust. Kuid seni on puudunud tehnoloogiavaldkond, augustis vastav teaduskond avatakse ning sinna oodatakse õppima rohkelt välistudengeid. Mis puutub Aruba noortesse, siis osad neist siirduvad ülikooliõpingutele välismaale, kuid ei tule tagasi. Selle diasporaaga üritab saar säilitada ka üle e-lahenduste kontakte.

Lisaks merendus, loomemajandus ning geograafilisest asukohast tulenevaks transiidikeskuseks olemine Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel ning selleks näiteks lennujaama laiendamine.

Mis põllumajandusse puutub, siis on tegemist väga kuiva saarega, kuhu isegi orkaanid ei jõua, ja nii kasvavad seal vaid mõned eksootilised puuviljad ja tubakas. Kogu toiduainetetööstus tugineb seni impordile. Innovaatiliste lahenduste abil proovitakse siiski ka põllumajandusele mingil määral hoog sisse saada.

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Aruba on üks niinimetatud ABC saartest (Aruba, Bonaire ja Curaçao) ning on neist kõige läänepoolsem ja kõige väiksem.

Saare pindala on 180 km². Maksimaalne pikkus on 30 km ja maksimaalne laius on 9 km.

Rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse seisuga umbes 101 484. Rahvastiku tihedus on 567 in/km².

Aruba pealinn on Oranjestad.

Allikas: Vikipeedia

Tagasi üles