/nginx/o/2019/05/27/12203324t1h388e.jpg)
Nutikellad on viimase paari aasta jooksul plahvatuslikult levinud ning nende kasutajate arv suureneb iga päevaga. Loomulikult näeb nende ekraanidelt ka seda, mis kell parajasti on, kuid nimele kohaselt saab nende seadmetega teha ka palju muud huvitavat, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark.
Üks suur teema on sport ja enamik kasutajaid on suuremal või vähemal määral ka kursis erinevate treeningute ja tervise jälgimise võimalustega, mida nutikad kellad pakuvad. Samas aga ei piirdu võimalused sellega ning tänu erinevatele rakendustele saab seadme kasutusala tunduvalt laiendada. Rakenduste lisamise protsess sõltub nüanssides küll kella tootjast ning kasutatavast tarkvarast, kuid üldiselt pääseb siiski äppidele ligi samast kohast, kus tehakse ka muid kella seadistamisega seotud toiminguid. Seega, alljärgnevalt mõned toimingud, mida nutikellaga teha saab.
Kuigi moodsad telefonid kasutavad ekraaniluku eemaldamiseks erinevaid tehnoloogiaid, nagu näiteks näotuvastus ja sõrmejäljelugeja, saab telefoni lahti lukustada ka kella abil. Androidi telefonidel on selleks Smart Locki funktsionaalsus ehk usaldusväärsete lisaseadmete tuvastamine. See tähendab, et funktsiooni kasutusele võtmisel on telefon ilma täiendava paroolita avatav seni, kuni seotud lisaseade ehk nutikell on läheduses.
Eelnevale mõneti vastupidine on aga kella enda ekraani lukustamine. Kuna nutikell on telefoni “käepikendus”, siis on väga palju infot, mida kasutaja ei pruugi tahta teistega jagada, ilma täiendava paroolita kella kaudu nähtav.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!