Tööandjad ja töösturid: valitsuse taganemine lubadusest on väga suur pettumus

  • Mait Palts: olukord ei ole vastuvõetav!

Arto Aas

FOTO: Liis Treimann

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on väga pettunud valitsuskoalitsiooni taganemise üle kokkuleppest tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamist 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

«Otsus loobuda laiapõhjalisest kokkuleppest ja mitte alustada riigi teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamist väga palju pettumust. Eesti tulevikule mõeldes peaks see olema just üks rahapaigutuse prioriteetidest. Seda on toetanud kõik erakonnad, kokkuleppe taga on ülikoolid, teadlased, tööandjad, ministeeriumid. Ootused ühiskonnas on kõrged, vajadust tunnetatakse,» ütles Postimehele Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Arto Aas.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütles aga, et «olukord kus järgnevate aastate eelarve planeerimisel ei ole prioriteetseks riigi pikaajalised teadus- ja arendustegevused, ei ole vastuvõetav».

Mait Palts

FOTO: Sander Ilvest

«Samuti ei saa nõustuda olukorraga, kus tehtud lubadused ei tähenda justkui mitte midagi. Teaduse osakaalu suurendamine majanduses peaks olema kindlasti üks prioriteete, sest teaduspõhine majandus loob uusi väärtusi, mis kestavad aastakümneid. Samuti peame eduka ühiskonna toimimise jaoks siduma ettevõtlikkuse, teaduse ja hariduse. Kui need ei ole majanduse kasvupotensiaali jaoks tähtsad investeeringud, siis mis on?» küsis Mait Palts.

Möödunud aasta 19. detsembril allkirjastasid Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad teadusleppe, millega tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

«Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada,» ütles toona peaminister Jüri Ratas ERRi teatel.

Täna teatas aga valitsus, et garanteerib vaid teaduskulutuste osakaalu püsimise praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKTst. Otsus langetati pärast seda, kui valitsus saavutas põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve eelnõu kohta.

Arto Aas märkis, et tööandjate ootus riigieelarvestajatele on, et kulutuste planeerimisel võetaks võimalikult palju eesmärgiks konkurentsivõime kasvu. «Ühelt poolt on ju inimlikult mõistetav, et valitsuse liikmetel on uues meeskonnas raske riigi edasiste kulutuste osas kokkuleppele jõuda. Lubadusi anti enne valimisi ohtralt, aga raha napib heade aegade kiuste,» märkis ta.

Aas lisas, et suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse on väga pika mõjuga, ent need on vältimatud, kui soovime, et «Eestis sünniksid uued ja maailma vallutavad leiutised, valmiksid nutikad ja suure lisandväärtusega tooted ja et meil oleks nõudlust eksporiturgudel».

«See on aga eeldus selleks, et Eesti inimesed saaksid suuremat töötasu ja et heaolu Eestis kasvaks. Orgaaniliselt, ilma pingutuseta, seda ei sünni. Innovatsioon on ettevõtte jaoks väga suure riskiga ning ärisid, mis suudavad ja julgevad panna igal aasta miljon eurot teadus-arendustegevusse, on Eestis vaid käputäis,» lisas Aas.

Ühiskondlikule kokkuleppele Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks andsid mullu detsembris allkirjad Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas, Eesti Reformierakonna esimees Kaja Kallas, Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm, Elurikkuse Erakonna volitatud esindaja Mihkel Kangur, Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas, Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova,  Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

EKRE esindaja kokkuleppele alla ei kirjutanud, kuna erakond oli oma valimisprogrammis lubanud teaduse rahastamine tõusu koguni 2 protsendini SKT-st. Ometi nõustus ka EKRE täna hoopis rahastuse külmutamisega uue valitsuse eelarvestrateegias.

Väljavõte EKRE valimisprogrammist

FOTO: Kuvatõmmis

Veel kuu aja eest aprillis andis loodav koalitsioon teada, et plaanib tõsta riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning toetada ettevõtjaid, kes teadusasutustelt teenuseid tellivad.

„Võimuliit peab oluliseks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevusse,“ seisis Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna koalitsioonileppes.

«Eraldame osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega. Motiveerime teadlasi ja teadusasutusi panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse,» seisab leppes.

Tagasi üles