Subaru XV: seda eestlased ostaksid!

Tuleva aasta märtsis toob Subaru turule Subaru XV. Millega on tegemist, testis autoajakirjanik, whatcar.ee peatoimetaja Tõnu Tramm.

Paar eelnevat lumerohket talve on pannud paljusid meist mõtlema kõrgema kliirensiga nelikveoliste autode peale. Ega muidu polnuks 2011 esimese poolaasta müüduim keskklassiauto Eestis Subaru Outback, kirjutab whatcar.ee.

Subaru Outback on aga keskmisele eestlasele üsna kallis osta – alghind ligi 30 000 eurot. Subaru Forester on tükk maad soodsam, kuid temagi ligi 23 000 eurone alghind on pannud paljusid eelistama veel pisemat autot, näiteks Nissan Qashaid, mis on tänase seisuga müüduim auto Baltimaades. Viimase saab nelikveolise versioonina kätte ca 1000 eurot Foresterist soodsamalt.

Tuleva aasta märtsis toob Subaru turule aga nelikveolisele Qashqaile üpris vägeva konkurendi, Subaru XV. Viimane on Nissan Qashqai 4x4-st omakorda poolteist tuhat eurot soodsam: hinnad alates 20 400 eurost.

Kui veel konkurente kõrvale tuua, siis nelikveolisest VW Tiguanist jääb XV hind alla ca 5000 eurot, Toyota RAV4-st ca 2600 eurot (tõsi, hetkel müüakse nelikveolist RAV 4 soodushinnaga alates 21 110 eurost) jne. Sisuliselt saab talle hinna poolest vastu vaid nelikveoline Škoda Yeti,  kui aga varustusnimekirjadesse süvenema hakata, ei pruugi siingi jõudude vahekord sugugi päris üheselt selge olla.  

Subaru XV proovisõit Tallinnas

Sel nädalal on Tallinnas ja Lahemaa kandis ringi sõitvad apelsinikarva Subaru XV-d täiesti tavapärane nähtus. Just siin toimub uue Subaru XV esitlus Skandinaavia ja Baltimaade autoajakirjanikele.

Autosid on katsetamas ajakirjanikud nii Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast kui Taanist. Eesti autoajakirjanikud koos Leedu kolleegidega said esimestena uue XV rooli. On`s Nissanil tõepoolest põhjust muret tunda?

On ja ei ole kah! Sest iseküsimus on, kui palju Nissan Qashqai`sid Eestis üldse nelikveolistena ostetakse? Tegelikult üsna vähe. Peamiselt lähevad kaubaks ikka esiveolised versioonid, mille hinnad algavad 16 640 eurost. Selles mõttes võivad Nissani müüjad end üsna rahulikult tunda, sest Subaru XV hinnad algavad 20 400 eurost. See on piisav varu, et hinnatundlikud ostjad jätkuvalt enda kundede listis hoida.

Kui rääkida aga nelikveoliste autode ostjates, siis on põhjust muretsemiseks küll. Nissan Quashqai kõige odavam nelikveoline versioon maksab 21 980 eurot, ehk Subaru XV-st poolteist tuhat eurot rohkem. Varustusnimekirja uurides aga pole neil olulist vahet, kõik hädavajalik on baashinna eest pardal mõlemal juhul.

Tõsi on muidugi see, et 20 400 eurose Subaru XV puhul on tegemist 1,6-liitrise (114 hj) mootoriga, Nissanil on 21 980 euro eest juba 2-liitrine (140 hj) jõuallikas. Ning kui võrrelda mõlema auto kaheliitriseid versioone, siis hinnavahet sisuliselt ei ole, pisut kaldub see isegi Nissani kasuks. Kuid nö „võtmed kätte“ hind on siiski Subarul soodsam.

Subaru nelikvedu on kõrgelt hinnatud (mitte, et Nissani omal miskit häda oleks) ning väidetavalt kulutab just Subaru elektrooniliselt veojõudu jagav nelikveosüsteem jõuallikale kõige vähem lisaenergiat. Seda on näha ka tehnilistes andmetes, sest kui näiteks 2-liitrise (150 hj) Subaru XV bensiinibokseri ametlik keskmine kütusekulu on  6,9 l/100 km, siis Nissan Qashqai 2-liitrise (140 hj) nelikveolise versiooni kulu 8,2 l/100 km. Vahe enam kui liiter 100 km kohta. Kui osta aga 1,6-liitrise boksermootoriga XV, on keskmine kulu paberite järgi suisa 6,5 l/100 km, kaheliitrine diisel suudab hakkama saada 5,6 liitriga.

Proovisõit

Välimuse kujundamisel, tuleb tunnistada, ei ole Subaru disainerid teinud valmis just teab mis hiilgava šedöövri. Igav, eriti tagaosa disaini silmas pidades. 

Sisemus on juba täitsa ok. Seda eriti Subaru senist keskmist interjööritaset silmas pidades. On ju viimane tänu Imprezale ja Foresterile kohati suisa omaette ajalooliseks nähtuseks kujunemas.

XV sisekujunduses võib aga paralleele tuua juba märksa kallima Outbackiga. Ohtralt on kasutatud pehmeid materjale, uusi lahendusi leiab info kuvamisel (värviline ekraan väga paljude erinevate andmetega) jne. Igatahes interjöör mulle meeldib. Märksa rohkem, kui väline.

Igati mugav on ka isteasend. Rooli ja istet saab nihutada endale täpselt parajaks, istmed pakuvad head külgtuge, küünarnukid toetuvad kenasti käetugedele ning käed ulatuvad samal ajal ka rooli haarama. Vaid parem käetugi keskkonsoolil võiks olla liigutatav. Minul, kellel on iste isegi üsna taha lastud, ulatus küünarnukk käetoele üsna napilt, lühemal naisterahval aga kaob see tõenäoliselt üsna kättesaamatusse kaugusse.

Käiguvalits on täpselt õiges kohas ning kogu sõiduprotseduur tervikuna igati korrektne. Kahju oli proovisõidul vaid sellest, et koos XV-ga turule jõudnud uus 1,6-liitrine boksermootor oli proovisõidukite seas saadaval vaid Lineartronic nime kandva variaatorkäigukastiga. Tänapäevane variaator on aga teadagi, liialt isemõtlev lüli juhi ja mootori vahel, ehk  ega päris õiget sotti mootori võimekusest ei saanudki. Variaator sätib ise ülekandeid, muudab neid vastavalt pöördemomendile jne.

Küll aga tuleb tõdeda, et tegemist on ühe meeldivaima variaatorkäigukastiga üleüldse. Ning ehkki gaasipedaal tahtis üksjagu kõva surumist, ei hakanud variaatorkäigukastiga paratamatult kaasnev mootori undamine sõitmist sugugi segama. Ja kui vaja, siis ka liigub päris reipalt, pole häda miskit.

Igatahes sai selle kombinatsiooni (1,6 bensiinimootor+Lineartronic variaatorkäigukast) võimekus pandud ca 130 km proovisõidu vältel põhjalikult proovile ning keskmiseks kütusekuluks sai lõpuks 9,2 l/100 km kohta välja kangutatud. Aga olgem ausad, sellest enam suuremat keskmist kulu oleks juba üsna raske välja pigistada ning kohe, kui oma sõidustiili tagasi normaalsetesse piiridesse tõime, hakkas ka keskmine kulu kolinal alla tulema.

Liiga sportlik?

Üks nüanss, millel tasub XV-st rääkides veel pikemalt peatuda, on tema sportlikkus. Pole kahtlustki, et tegemist on ühe sportlikuma autoga omas klassis, sest boksermootori madal raskuskese tagab kurvis stabiilsuse, millest konkurendid vaid unistada võivad.

Lisaks on tema vedrustuse osas väga palju matti võetud eelmise põlvkonna Subaru Imprezalt ning ehkki XV on ühe suurima kliirensiga (22 cm) väikemaastur üleüldse, tunneb ta end kurvides kodusemalt, kui mistahes tavaline kompaktauto. Selles osas….müts maha!

Ja kõik olekski tegelikult väga ilus ja tore, kui vaid ei peaks autoomanik nende sportlike geenide eest lõivu maksma häirivalt jäiga vedrustusega. Tekib küsimus, kas sellise klassi auto peab ikka olema nii sportlik? Eriti, kui kapoti all on 1,6-liitrine vabalthingav bensiinimootor? Ja eriti, kui sellega sõidetakse meie teedel?    

Kokkuvõtteks

Harjumuse asi, nagu öeldakse! Mind isiklikult Subaru XV jäik vedrustus väga ei häirinud, sest olen sõitnud palju jäigemate autodega ja ma tean, et jäikus pole mitte inimeste kiusamiseks väja mõeldud, vaid pigem nende turvaliseks kulgemiseks. Ja teel püsib see auto vaieldamatult väga hästi.

Ka muus osas ei oska ma sellele autole midagi olulist ette heita ning kes tõepoolest endale nelikveolist sõiduriista osta soovib, sel tasub need kolm kuud ära oodata küll. Sest tegemist on autoga, mille kohta sõnad „Jaapani kvaliteet ja vastupidavus“ kehtivad täiel määral.

Subaru nelikvedu ja boksermootorid on samuti head, siingi pole millegi üle vaielda.

Meeldis:  hind, baasvarustus, hea teelpüsivus, praktilisus.

Ei meeldinud: välisdisain (eriti tagantvaates), pisut jäigavõitu vedrustus.

Huvilised võivad Subaru XV tutvustuse leida siit.