Oleme majandusministeeriumis ärgitanud kolleege välja mõtlema projekte, kus saaks tarka süsteemi kasutada. Tänaseks on Eestis kasutusele võetud 16 kratti, et riik oleks tõhusam. Olgu või juturobot, et klienditoes peaks olema vähem inimesi tööl, või et töötukassa paneks tööotsija täpsemalt kokku sobivaima töökohaga. Tahame, et pall läheks veerema.
Krattidele söödetakse niisiis andmeid, andmeid ka konkreetsete inimeste kohta. Mida rohkem ma enda kohta andmeid välja annan, seda targemad tulevad minu kohta käivad otsused. Kas inimesele jääb ikka valida, mis andmeid ta enda kohta krattide hambusse annab?
Kratte ehitades peame lähtuma isikuandmete kaitsest. Siin ei ole küsimustki. Arutame seda justiitsministeeriumiga koos, mis tingimustel tohivad kratid inimeste andmetele ligi pääseda.
Riigiportaali eesti.ee najal ehitame rakendust, kus inimesed ise saaksid valida järgmisi rakendusi, nagu kratte, millele anda ligipääs oma andmetele. Jääb iga inimese enda otsustada, kas ta tahab, et kratt teda abistaks.
Krati treenitakse aga reeglina anonüümsete andmetega. Selge see, et mida suurem on analüüsitavate andmete hulk, seda täpsemaid järeldusi kratt teeb.
Kui valmis on riigi andmebaasid selleks, et krattidel oleks nendega midagi peale hakata. Kui avatud ja masintöödeldavad need on?
Tuleb aus olla, et olukord on kahetine. Suurepärane ja maailma parimal tasemel on see, et me suudame riigi kogutavaid andmed üle x-tee kokku siduda. Andmete kvaliteet ehk puhtus ja struktureeritus on aga kriitiline koht. Andmete korrastamisega tuleb meil veel palju tööd teha – seda aga ka krattidetagi –, et saaksime neid andmeid riigi töös laiemalt kasutada.