President on võimuerakondades pettunud: mis maksab poliitiku sõna?

  • President kutsub kokku erakonnad, Teaduste Akadeemia, tööandjad ja rektorid

President Kersti Kaljulaid.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

President Kersti Kaljulaidi sõnul on tal kurb, et võimuerakonnad on taganenud kokkuleppest tõsta teaduse rahastamist riigieelarvest 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

«Iga valitsuse üks peamisi tööriistu oma poliitika elluviimisel on riigieelarve koostamine. See on alati poliitiliste valikute küsimus ja nii see peabki olema. Küll on aga kurb vaadata, kuidas vaid mõne kuu eest erakondadeüleselt ja erakondade juhtide poolt kokkulepitu – ja ka allkirjastatu – on nende valikute tegemise käigus unustatud,» ütles president Postimehele.

Kaljulaid märkis, et üks partneritest (EKRE-toim) teadusleppega ei liitunud, aga põhjusel, et pidas üheprotsendist eesmärki liiga väheambitsioonikaks.

«Mis maksab poliitiku sõna? Aga allkiri? Mõistan ja jagan meie ettevõtjate, teadlaskonna, ülikoolide ja teiste pettumust, kui tõesti läheb nii, et valitsuskoalitsioon loobub ambitsioonist tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini meie SKTst,» märkis president.

«Ühelt poolt on see oma üheskoos lausutud sõnadest ja antud allkirjadest taganemine, aga eks sellele annab hinnangu valija. Aga see ei ole küsimus ainult poliitiku ja valija omavahelises suhtes. See on küsimus targemast tööst. See on küsimus paremast palgast, sest targem töö lubab maksta suuremat palka. See on küsimus ettevõtete suutlikkusest jätkuvalt areneda ja kasvada siin, Eestis, selmet palgasurve tingimustes viia oma tootmine mujale, sest lisandväärtust tõsta ei suudeta,» rääkis Kaljulaid.

President lisas, et kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale. Kui kaovad teadusprojektid, kaob hea kõrgharidus. Kui kaovad teadusprojektid, kaob nende positiivne ülekandeefekt majandusse. Kui nii läheb, siis ei saa Eesti ettevõtted enam loota kohaliku teadus-arendustegevuse viljadele.

«Siis me jääme maaks, kuhu head lahendused tulevad kusagilt mujalt ja kus suur tulu läheb ka kusagile mujale. Kas me sellist Eestit tahame?» küsis Kaljulaid. «Mina ei taha.»

Seepärast kutsub president lähiajal uuesti kokku parlamendierakondade esimehed, teaduste akadeemia, tööandjate ja rektorite nõukogu esindajad, et seda veel kord arutada.

Valitsus teatas eile, et garanteerib vaid teaduskulutuste osakaalu püsimise praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKTst. Otsus langetati pärast seda, kui valitsus saavutas põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve eelnõu kohta. Möödunud aasta 19. detsembril sõlmiti aga ühiskondlik kokkulepe kasvatada teadusrahastust 1 protsendini SKTst.

Tagasi üles