/nginx/o/2018/12/20/11668515t1h08a3.png)
5G on oma olemuselt täpselt samasugune raadiokiirgus nagu iga teisegi saatja oma ning kui see tõesti mõjuks inimestele halvasti, siis sama halvasti peaks mõjuma ka näiteks WiFi, mis on olnud juba ammu väga lähedal inimeste ümber, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori Laur Lemendik.
«Esimene möödalask kogu selle teema käsitluse juures on see, et räägitakse 5Gst kui millestki erilisest,» ütles portaalile Geenius Lemendik, kelle sõnul tuleks lõpetada 5G kui tehnoloogia sildistamine, sest see kasutab erinevaid raadiosagedusi nagu teisedki mobiilivõrgud, näiteks 4G.
«Kui on optimaalselt planeeritud raadiovõrk, on kiirguse tase pigem madalam ja sellest tulenevalt tugijaamade suur arv ei ole otseselt põhjuseks väita, et me saame suurema kiirgusdoosi,» rääkis ta.
«GSM-telefon võib tugijaamast eemal olles kõrva ääres suisa kahevatise võimsusega töötada, 5G ja 4G puhul mistahes juhul jäävad need võimsused vastavalt standardile ikkagi kümme korda väiksemaks,» lausus Lemendik.
Eesti hakkab homme kõrgeimail poliitilisel ja teaduslikul tasandil arutama tõsimeeli ja suurejooneliselt selle üle, kas kogu maailma vallutava uue põlvkonna 5G-mobiilsidel on ikka siin riigis kohta.
Arutelu kutsusid kokku riigikogu keskkonnakomisjon ja sotsiaalkomisjon, kelle homsest ühisistungist tuleb lausa otseülekanne. Kohale on kutsutud tehnikaülikooli, terviseameti, telekomiettevõtete, ministeeriumite ning kohalike omavalitsuste esindajad.
Ajendi selliseks ürituseks andis kollektiivne pöördumine «Nõuame 5G-tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis», mille algatajaks on portaal Kiirgusinfo – keskkond, mille algatas kaugloetava elektriarvesti tõttu hingerahu kaotanud mees.
Pöördumisele kogunes 1122 allkirja, mis tähendab, et riigikogul on seaduse kohaselt kohustus seda arutada. Seadus ei ütle küll ette seda, kui laiapõhjaliselt ja suurejooneliselt kõiki pöördumisi arutama peab.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)