Eesti teadlased, ametnikud ja ettevõtjad: 5G ei ole oht

5G-tehnoloogia Foto: Xinhua / ZUMAPRESS.com

Eesti teadlased, terviseametnikud ja tehnoloogiaettevõtjad kinnitasid täna riigikogus toimunud arutelul, et neil puudub igasugune alus väita, et 5G-sidetehnoloogia omaks ohtu inimeste tervisele.

Tallinna Tehnikaülikooli elektromagnetilise ühilduvuse labori töötaja Lauri Kütt kinnitas, et 5G ei ole sidetehnoloogiliselt midagi uut ning saab seejuures hakkama palju väiksemate väljatugevustega kui senised mobiilsidevõrgud.

«Uue põlvkonna antennidega energia suunamine ei tekita suurt välja igas suunas saatejaama ümber, vaid see suunatakse suhteliselt hästi ühte kindlasse kohta. Kasutame väiksemat võimsust selleks, et saavutada sama väljatugevus,» rääkis Kütt.

5G sagedusalad ei ole tema sõnul samuti midagi revolutsioonilist – tegemist on 4,5G ehk LTE-le sarnaste sagedusaladega. Isegi wifi töötab meil 5Ghz peal, samas kui 5G madalam osa on vaid 3500 MHz.

«Ei ole leitud paikapidavaid ja korratavaid stsenaariumeid, millega saaks kinnitada, et 5G on oluliselt ohtlikum kui mõned muud sidetehnoloogiad,» kinnitas Kütt. «Mobiilsidetehnoloogiate emissioon on suurusjärgus miljon korda väiksemad kui normid, mis on seatud tervisepiirideks».

Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomaseva märkis omalt poolt, et 5G osas ei saa olla pikemaajalisi ja usaldusväärseid andmeid, negatiivseid ega positiivseid uuringuid ei ole tehtud, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga.

Küll aga on amet kontrollinud olemasolevat wifi ja lokaalvõrkude elektromagnetväljade taset näiteks koolides ja lasteaedades ning eelmisel aastal saadi tulemuseks, et elektromagnetväljade võimsustihedus oli neis 10 korda alla kehtestatud piirväärtuste. Teletorni ümbruses oli see koguni 30 korda alla piirväärtuste.

«Olukord ei ole halb. Tavalises elukeskkonnas jääb elektromagnetvälja tugevus vähemalt 1000 korda alla mobiilsidele seatud piirväärtuste,» lisas ta.

5G-tehnoloogiat Eestiski testiva Ericsson Eesti üksuse esindaja Urmas Ruuto ütles kohtumisel, et 5G-sides kasutatav 3,5 GHz võeti Eestis kasutusele juba aastal 2006 Wimaxi näol.

«Kui rääkida antennidest, siis alguses kasutasime selliseid, mis kiirgasid 360 kraadi igas suunas. Siis läksime sektorantennide peale, kus kiirgame ainult 120 kraadi peale. Eesmärk on see, et mitte asjatult tekitada raadiosaastet – järgmise põlvkonna targad antennid kiirgavad ainult neile klientidele signaali, kes seda vajavad. Ümbruskonna tasemed saavad seetõttu olla märksa madalad,» rääkis Ruuto.

Testmõõtmised näitavad tema sõnul, et välja intensiivsuse tase on 5G puhul tänaval nõrgem kui 4G puhul. Piirmääradest moodustavad need vaid  0,01–2 protsenti.

Riigikogus toimunud arutelu kutsusid kokku riigikogu keskkonnakomisjon ja sotsiaalkomisjon, kelle  ühisistungist me selle uudise vaates kell 14 ülekannet näitamegi. Kohale on kutsutud tehnikaülikooli, terviseameti, telekomiettevõtete, ministeeriumite ning kohalike omavalitsuste esindajad.

Ajendi selliseks ürituseks andis kollektiivne pöördumine «Nõuame 5G-tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis», mille algatajaks on portaal Kiirgusinfo – keskkond, mille algatas kaugloetava elektriarvesti tõttu hingerahu kaotanud mees.

Pöördumisele kogunes 1122 allkirja, mis tähendab, et riigikogul on seaduse kohaselt kohustus seda arutada. Seadus ei ütle küll ette seda, kui laiapõhjaliselt ja suurejooneliselt kõiki pöördumisi arutama peab.

«Kui pöördumine on riigikogule üle antud, kontrollime, kas see vastab seaduses ettenähtule ja on nõuetekohaselt vormistatud. Seejärel määrab riigikogu juhatus juhtkomisjoni, kes pöördumist arutama hakkab,» selgitas riigikogu pressiesindaja homse istungi kokkukutsumise vajadust.

Pöördumise sisuks on nõue Eestis 5G-tehnoloogia paigaldamise peatamiseks, kuni sõltumatud teadlased saavad kinnitada, et 5G ja raadiosageduslike elektromagnetväljade (5G koos 2G, 3G, 4G ja wifiga) tekitatava kiirguse kogutase ei ole inimestele, eriti imikutele, lastele ja rasedatele ega ka keskkonnale kahjulik.

Selle algatajad leiavad, et «lisandudes juba olemasolevale andmesidetehnoloogiale (2G, 3G, 4G, wifi jne), tõstab 5G olulisel määral inimeste kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega, mille kahjulik mõju inimestele ja keskkonnale on tänaseks veenvalt tõestatud».

Komisjonide ühisistungile tulid kohale ka elektromagnetväljade tervisemõju uurinud Washingtoni Ülikooli emeriitprofessor Martin Pall ning Örebro Ülikooli onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor Lennart Hardell. Nad rääkisid sellest, et 5G-tehnoloogia võib põhjustada selliseid tervisekahjusid nagu DNA kahjustused, dementsus, spermatootmise kahanemine nullini ja neuroloogilised efektid.

Tallinna Tehnikaülikool on esimesena Eestis asunud katsetama uue põlvkonna 5G andmesidevõrku ning muu hulgas uuritakse väiteid selle ohtlikust mõjust inimese tervisele.

Ülikooli IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul teostatakse teadusuuringuid elektromagnetilise kiirguse mõju uurimiseks elusorganismidele, sealhulgas ka 5G puhul kasutusel olevatel raadiosagedustel.

«Erinevalt hetkel laialt kasutusel olevatele 2G-, 3G- ja 4G-raadiovõrkudele, kasutatakse 5G korral märkimisväärselt kõrgema sagedusega raadiolaineid. Nendel raadiolainetel ei ole võimet tungida inimese organismi ulatuses, mis oleks isegi võrreldav näiteks 2G puhul pruugitava 900 MHz sagedusega raadiolainetega,» rääkis Gert Jervan mõne aja eest Postimehele.

Sellest tulenevalt on tehnikaülikool veendunud, et 5G võimalik negatiivne mõju inimeste tervisele on oluliselt väiksem, kui praegu laialt kasutusel oleval mobiilsidel.

«Ka teadustöö eesmärkidel TalTechis rajatud 5G-raadiolevi vastab terviseameti  kehtestatud normidele ja ohtu töötajatele ning üliõpilastele ei kujuta,» rääkis Jervan.

Gert Jervani sõnul on elanikkonda mõjutavast elektromagnetkiirgusest kõige kahjulikuma toimega hoopis elektrienergia edastamiseks kasutatav vahelduvvool, mille madala, 50-hertsise sagedusega elektromagnetlained läbivad meie organismi täielikult ja omavad seepärast ka olulist mõju.

«Kas oleme valmis elektrienergia kasutamisest loobuma, vääriks laiemat arutelu,» arvas Jervan.

Viienda põlvkonna 5G-mobiilsidetehnoloogia loob erinevate sageduste liitmise teel võimalused ülikiireks ja üliväikese viivitusega andmesideks. Eestis on vajalike sagedusvahemike oksjon peatatud, kuna telekomiettevõte Levikom vaidlustas selle kohtus – talle ei meeldi, et välja jagatakse vahemikud vaid kolmele ettevõttele ehk suurimatele mobiilifirmadele.