LHV: e-residentsus on vastuolus rahapesu tõkestamise reeglitega

e-Residentsus

FOTO: «Reporter» / Kanal 2

Pangaliidu küberturvalisuse ümarlaual nentis LHV küberturvalisuse juht Tiit Hallas, et e-residentsuse programm on praegusel kujul vastuolus rahapesu tõkestamise reeglitega.

Hallas rääkis ümarlaual, et riigi küberturvalisusse puudutavad otsused mõjutavad otseselt ka ettevõtlust. «Meie riigiülesed eesmärgid peaksid olema valdkondade ülesed ja ei tohiks üksteisele vastu töötada.»

«E-kodanike programm ja sellega seotud ootused oma tänasel kujul on pankade jaoks selges vastuolus rahapesu tõkestamise reeglitega – rahapesu vastane võitlus eeldaks, et siinsed pangad võtaksid jutule pigem vähem välisriikide kodanikke ja ideaalis pigem neid, kel on ette näidata selge seos Eestiga,» märkis Hallas.

Nii LHV kui ka Swedbanki esindajad nentisid, et pankade infrastruktuuri peatne avamine iduettevõtetele oma teenuste pakkumiseks avab tohutult võimalusi erasektorile, kuna põhimõtteliselt saavad uued tulijad pakkuda pangandusteenust ilma, et oleksid pangad.

«Suurim väljakutse saab olema see, et inimesed ikka saaksid aru, millele nad nõusoleku annavad. Kliendid kahjuks ei anna endale mitte alati aru, et annavad teisele ettevõttele, mis ei ole pank, õiguse nende andmetega toimetada,» rääkis Hallas.

Swedbanki küberriskide juht Toomas Vaks lisas, et paraku on juhtunud nii, et finantsvaldkonna iduettevõtetele on ühiskonna ootused hoopis teistsugused kui pankadele. «Finteche tihti kiidetakse asjade eest, mille eest traditsioonilised pangad saavad trahvi. Samas tuleb tunnistada, et  Euroopa pangandusturg seisab paigal ja innovatsiooni on suurpankades vähe. Fintechide sinna juurde õrritama laskmine on majanduslikus mõttes hea,» leidis ta.

Küberlahendusi eksportiva Eesti ettevõtte CybExer Technologies asedirektori Merle Maigre sõnul ei püsi Eesti kui tubli digiriigi kuvand ilma kodutööta.

«Me ei suhtu Eestis täna küberturvalisuse teemasse terviklikult. On küll küberjulgeoleku nõukogu, aga puudub valdkonna juht, kel oleks selge vastutus ja omanikutunne ning hääl valitsuses. See vastutaja peaks mõistma valdkonda kui tervikut ja tal peaks olema voli paneerida nii inimressurssi kui raha,» ütles Maigre ümarlaual.

TalTechi vanemteadur ja Ellex Raidla nõunik Eneken Tikk rõhutas koostöö olulisust. «Alles mullu jõudis riigikontroll järeldusele, et omavalitsuste infoturbe alane teadlikkus on nullilähedane. Sisu küberturvalisuse arengu osas peab tulema infoühiskonna arengust, läbi erinevate inimrühmade kaasamise. Selleks, et digilõhet ühiskonnas vähendada, oleks kindlasti vaja tegeleda rohkem madalamate teadmistega ühiskonnarühmade ja institutsioonide harimisega,» kommenteeris Tikk.

Maigre nentis, et erasektor tahaks riigis näha koostööpartnerit, kes saab asjadest aru ja kellega saab dialoogi pidada. "Erasektor saab välja tulla praktiliste lahendustega, et küberturvalisust suurendada. Palju parem on seda teha siis, kui riik hoomab oma vastutust ning otsib võimalusi, kuidas teha erasektoriga koostööd pikaajaliselt, mitte vaid mõne europrojekti põhiselt, otsides kõige odavamat lahendust kuueks kuuks," ütles ta.

Näiteks on tema sõnul üks suur teema laste küberharidus. "See töö, mida võiks riik ja erasektor koos õpetajatega ära teha, peaks algama juba ammu enne gümnaasiumi, kus täna küberturvalisus teemaks tõuseb," ütles Maigre.

Tagasi üles