LHV küberturvalisuse valdkonna juht Tiit Hallas sõnas, et mitte alati ei adu inimesed, et digiruumis tehtav on võrreldav pärismaailmas tehtavaga.
«Inimesed ei teadvusta, et PIN2 allkirjastamine on võrdne paberil antud allkirjaga. Keegi meist ei tunne end mugavalt valgele paberile allkirja andes, aga PIN2 sisestamist nii ei nähta. Kusagil oleme digiteenuseid arendades teinud vea, ei ole piisavalt selgitanud,» tunnistas Hallas.
Üheks lahenduseks võiks tema hinnangul olla see, kui lisada näiteks mobiil-ID puhul eriti oluliste teenuste - nagu Smart-ID loomine - puhul veel kolmas kinnituskood.
Swedbanki küberriskide juhi Toomas Vaksa sõnul on inimesed Eestis küberohtudest küll teadlikud, kuid nende teadlikkus ohtudest on veidi madalam kui Euroopas keskmiselt.
«“Eestis on probleemid nii internetipanganduse kui ka andmeleketega olnud teiste riikidega võrreldes olematud ning eks see mõjutab ka üldist ohuteadlikkust. Inimeste turvalise käitumise oskuste tõstmine on üldise küberjulgeoleku kõige olulisem, hädavajalik koostisosa. Ka kõige keerukam turvasüsteem ei suuda inimest kaitsta tema enda tehtud halbade ostuste eest, mille põhjus on tavaliselt teadmatus, tähelepanematus või hooletus,» sõnas Vaks.
Samas nentis ta ka, et ehkki pettusi lõpuni ära hoida ei saa, peaks iga digitoode või -teenus ise olema võimalikult turvaline ja ohutu, selline, et pettus oleks tehtud võimalikult raskeks.
Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Arm aga rõhutas, et Smatrt-ID teenuse pakkuja peaks otsima täiendavaid võimalusi, kuidas garanteerida, et Smart-ID saab õige inimene.