/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2019/02/04/11764974t1h0d26.jpg)
Virtuaalraha Bitcoin toodab sama koguse süsinikdioksiidi kui Sri Lanka või suurlinnad Las Vegas ja Hamburg ning teadlaste hinnangul tuleks leida võimalusi selle ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Bitcoin tahmab nagu Sri Lanka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müncheni Tehnikaülikooli ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased jõudsid sellisele järeldusele, kui uurisid, kui palju energiat tarbivad arvutid, mida kasutatakse Bitcoinide tootmiseks ja vahendusprotsessideks, kirjutab AP.
Teadlased tõdesid ajakirjas Joule avaldatud materjalides, et nad ühendasid tulemused elektrienergia tootmisel tekkivate süsinikdioksiidi heitkogustega riikides, kus arvutid asusid.
Nad jõudsid järeldusele, et 2018. aasta lõpus oli kogu Bitcoini võrgustik vastutav 22-22,9 miljonit tonni CO2 tootmise eest aastas - sarnane tulemusel suurlinnadele või ka kogu arenguriigile nagu näiteks Sri Lanka. Fossiilkütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside koguheide kogu maailmas oli eelmisel aastal umbes 37 miljardit tonni.
«Süsiniku jalajälg on piisavalt suur, et tuleks arutada võimalust krüptovaluuta kaevandamise reguleerimiseks piirkondades, kus elektritootmine on eriti süsihappegaasirikas,» üks uuringu autoritest Christian Stoll.
Teadlased ütlesid, et umbes 68 protsenti Bitcoinsi tootmiseks kasutatavast arvutusvõimest asub Aasias, 17 protsenti Euroopas ja 15 protsenti Põhja-Ameerikas.
Eelmisel aastal töötles Bitcoini võrk ligikaudu 81 miljonit tehingut, üleilmne pangandussüsteem aga 500 miljardit tehingut.
Teadlaste hinnangul tekib ühe Bitcoini tehinguga 271 kilogrammi CO2, mis on sada korda rohkem kui tavalise krediitkaardimakse puhul.