E-residentsus tiksub vaikselt edasi

E-residentsus.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS

Mõne aasta eest välismaalastele Eesti riiklike digiteenuste pakkumise ehk e-residentsuse projekt liigub sammhaaval kasutajate kasvu suunas, kuid oodatud revolutsiooni või miljonite tungi selle järele pole siiamaani tekkinud.

Kaks riiki, mis nii e-residentsuse kasutajate kui ettevõtete asutajate TOP3-s figureerivad on Venemaa ja Ukraina. 

Kõige rohkem on taotlusi e-residentsuse saamiseks laekunud Soomest (4853), järgnevad Venemaa (3700) ja Ukraina (3431). Ettevõtteid on enim asutanud enim Ukraina kodanikest e-residendid (729), järgnevad Saksamaa (634) ja Venemaa (604).

Üldse on Eesti e-residentsuse soovinud saada 55 000 välismaalast, kuid aktiivse e-residendi kaardiga on neid ligikaudu 35 000. Ülejäänutel on digiteenustesse pääsemiseks vajalikud sertifikaadid aegunud või muudel põhjustel tühistatud.

E-residentsuse projekti peamiseks eesmärgiks  on toetada e-residentide loodud ettevõtete kasvu ja väärtust, et need tooks Eestile suuremat kasu.

Käesoleva aasta veebruarist maini laekus e-residentide loodud firmadelt maksudena Eesti riigile 2,8 miljonit eurot.

Eelarvet peetakse juhi vahetumise järgi

Miks alates veebruarist, aga mitte jaanuarist?  Põhjus on juhikultuses.

«Loeme veebruarist maini, sest aasta lõpus sai vastu võetud valge raamat ja E-residentsuse programmis toimus aasta alguses juhivahetus, mistõttu on majanduslikke tulemusi meie jaoks arusaadavam lugeda veebruarist,» selgitas programmi pressiesindaja.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on e-residendid Eestisse loonud ligikaudu 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmise aasta e-residentide ettevõtete maksutulu oli 8,73 miljonit eurot.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus ning toona räägiti plaanis jõuda 10 miljoni kasutajani.

Tagasi üles