Autod teevad häirekeskusesse tüngakõnesid

Liiklusõnnetuste puhul, kus hätta sattunud isikud ei suuda ise abi kutsuda, aitab tulevikus üha rohkem eCall-seade. Asukoha tuvastamiseks kasutatakse aga juba praegu aktiivselt mobiilset positsioonimist. Foto: Gertrud Alatare

Eelmise aasta algusest saadik on häirekeskus toetanud automaatsete hädaabi- ehk eCall kõnede vastuvõttu uutelt autodelt, kuid vaid kolm-neli kõnet on olnud sellised, kus ka tegelikult on inimesed abi vajanud.

«Helistajaid on küll, aga reeglina on nad testijad, kes proovivad, kas nupp autos töötab. Sama tehakse ka autoesinduses, või kogemata vajutab nuppu näiteks laps,» rääkis häirekeskuse planeerimisgrupi juhataja Martin Kajaste Geeniusele.

Huvitav anomaalia on see, et suur osa eCalle on tulnud Vene numbrimärkidega autodelt. eCallidega on seotud veel üks eripära, mis muudab häirekeskuse tööd. Nimelt ei ole kõigis eCalliga varustatud autodes sees SIM-kaart´i, mis tähendab, et vajadusel ei saa keskuse töötajad helistajale tagasi helistada.

Eelmise aasta 31. märtsist alates on eCall kohustuslik kõigi uute autode puhul, mis müüakse Euroopa Liidus.

Hiljuti sai häirekeskus paar kõnet, mille algatajateks olid nutikellad. Mõlemad kõned said alguse kellades olevast süsteemist, mis tuvastab kukkumise ning pärast seda helistab automaatselt häirekeskusesse.

Loe edasi portaalist Geenius.