Intervjuu: Eestil on tekkinud oht jääda 5G-rongist lootusetult maha

Siim Sikkut, MKMi IT-asekantsler Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eestil on tekkinud reaalne oht jääda väikeettevõtte Levikom algatatud kohtuasja tõttu maha uue põlvkonna 5G-mobiilside kasutuselevõtul teistest riikidest, kuid rong pole veel lootusetult läinud, leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut lühiusutluses Postimehele.

AP: Kas algatatud kohtuasja tõttu on Eestil reaalne oht 5G-rongist maha jääda, ehk selle teenused võivad jõuda meie ettevõtete ja inimesteni muust maailmast hiljem?

SS: Sageduste väljaandmine on üheks aluseelduseks 5G-teenuste ja -võrgu arengus. Sageduste jagamise viibimine pärsib seega suures plaanis kogu telekomisektori konkurentsivõimet. Suur osa Euroopa riike on 5G sageduste väljastamisega alustanud ja esimesed oksjonid läbi viinud. Samas toimivad asjade internet ja kiire mobiilne andmeside juba täna 4G-võrgu baasil. Märkimist väärib ka asjaolu, et 5G-standardi väljatöötamine on viibinud ja rahvusvaheline töögrupp praegu sellega veel tegeleb. Seega pole rong veel läinud, aga töötame MKMis kohtuasja võimalikult kiire lõpetamise suunas – samas ei taha kiiruse nimel teha järeleandmisi ka põhimõttelistes küsimustes.

Enamik maailma riike on sagedusvahemikke välja jagamas rohkem kui kolm. Miks läks MKM 3×130 MHz sagedusalade jagamise peale ehk otsustas lihtsalt kogu võrgu olemasolevate operaatorite vahel ära jagada ja mitte jätta ruumi ainsalegi uuele tulijale nüüd või tulevikus?

Peab ütlema, et riigiti on siin pilt üsna kirju ja nt meile väga sarnaste tingimustega Soome tegi samuti kolme vahemikuga skeemi. Eesti sagedusjaotus põhineb eelkõige avaliku konsultatsiooni tulemustel, ELi suunistel – mille järgi peab vahemik olema suhteliselt suurteks blokkideks jaotatud –, Eesti reaalsetel turuoludel ja Venemaa sageduskasutusest tulenevad rahvusvahelised piirangud.

Avalikul konkursil võivad osaleda kõik reaalselt toimetavad sideettevõtjad, kes seda soovivad, ja meie pakutud sagedusvahemike jaotus ei tähenda sugugi sageduste ära jagamist olemasolevate vahel. Sagedusloa saanud operaatorilt on võimalik ka teistel sobivatel tingimustel sagedusala vahemikke rentida.

Kui kauaks ajaks need vahemikud kolmele kätte antakse enne järgmist konkurssi?

Eestis on sagedusload tähtajatud ja neid pikendatakse aasta kaupa. Pikendamise eelduseks on sagedusloa tingimuste täitmine ja eelkõige sageduste efektiivne kasutamine, mida hindab regulaarselt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

Sagedusloa tingimuste täitmata jätmise korral on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil õigus sagedusluba ära võtta. Sellisel juhul korraldatakse ka uus avalik konkurss.

Miks puudub Eestil sageduste koordinatsioonileping Venemaaga, mis sätestaks sagedusriba ülemise poole ehk 3600–3800 Mhz kasutuse? Kas töö vähemalt käib selle nimel või jäämegi kasutama 3410–3600 Mhz?

Töö selles osas käib nii Euroopa Liidu tasandil kui ka kahepoolselt ja pidevalt. See on pidev protsess ega ole ainult Eesti teema – sarnases olukorras on ka teised Venemaa naaberriigid.

Peame ütlema, et samalaadselt on varem veninud ka teiste sagedusalade kokkulepped naaberriigiga, aga alati on nad lõpuks tehtud saanud.

Milline seadus nõuab 10 MHz jagamist kaitseväe puhvriks, mis võtab veel ühe osa 5G vaba kasutuse alast?

Kaitseväele puhvri jätmise vajadus tuleneb Euroopa Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee, ECC) raportist 281 ja Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications, CEPT) raportist 67,  kus on sätestatud kohustus, et sideettevõtjad peavad opereerima sidevõrku selliselt, et oleks tagatud sagedusalas alla 3400 MHz kasutatavate militaarsete raadiolokatsioonisüsteemide asjakohane kaitse ning raadiohäirete vältimine.

USA on öelnud, et keelud 5G-tehnoloogiat pakkuvatele Hiina ettevõtetele Huawei ja ZTE-le võivad kaduda, kui kaubandusprobleemides kokku lepitakse. Seega asi ikka ei ole süsteemide turvalisuses, vaid ainult poliitikas ja majanduses? Või on MKMi käsutuses mõni analüüs, mis tõestab nende tootjate tehnoloogia ebaturvalisust? Või räägitakse ikka sellest, et on oht, kuna ettevõtted on kohustatud tegema koostööd julgeolekuasutustega – täpselt nagu on sama kohustus Eesti ja USA ettevõtetel oma julgeolekuasutustega?

Sidevõrkude terviklikkuse ja turvalisuse nõuete tagamine on muutunud järjest olulisemaks, konkreetsete tehnoloogiliste tõendatud turvamurede kõrval peavad riigid vaatama ka strateegilisi riske. MKMi juurde on moodustatud laiapõhjaline töörühm, kelle üheks ülesandeks on ka võrkude turvalisusega seotud nõuete läbivaatamine ja vajadusel nende muutmiseks ettepanekute tegemine järgnevate kuude jooksul. Vastav riskide hindamine ja lahenduste otsimine käib praegu kogu Euroopas.

Mida arvate ettevõttest, mis 5G sageduslubade oksjoni Eestis vaidlustas?

Me ei taha sisulist ja õiguslikku vaidlust lehe kaudu pidada, seega ei kommenteeri vaidluse teist poolt siinkohal pikemalt.