FOTO: Shutterstock

Ilmselt kunagi varem inimkonna ajaloos pole inimesed olnud sedavõrd varmad jagama oma elu ja mõtteid teistega. Ning kunagi varem pole olnud selleks sedavõrd avaraid võimalusi. Peamiselt siis Facebook ja edasijõudnutele ka blogid. Muidugi on ka Instagram, Snapchat ja mõned marginaalsemad keskkonnad, kuid kõigil neil on näoraamatu ja blogidega võrreldes erinevaid piiranguid, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalist Digitark.

Omad piirangud on ka Facebookil. Alustaks sellest, et mitte alati ei taha me kõike jagada kõigi oma sõpradega. Facebookil endal on samuti võimalus valida kes sinu mõtteid näevad, kuid esiteks pole need eriti mugavad ning teiseks pole mitte kõigil inimestel Facebooki kontot. Kusjuures täiesti teadlikult ja tahtlikult. Kolmandaks võivad mõned meie rajumad mõtted (või fotod) olla vastuolus Facebooki reeglitega. Kui Facebooki algoritmid või sõprade sekka sattunud juhututtav leiavad postituses midagi ebasobivat, siis võib sellele järgneda 30 päeva mittevabatahtlikku näoraamatupaastu.

Blogid on oma mõtete avaldamiseks märksa demokraatlikum võimalus, aga ka neil on oma pidurid. Blogi alustamine eeldab kättevõtmist, stabiilsust ja  järjepidevust, kui me soovime, et keegi meie mõtetele ka reageeriks või vähemalt neid loeks.

Loe edasi Digitargast.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!