/nginx/o/2019/06/04/12228212t1hf752.jpg)
Eesti telekomiettevõtte Levikom taotlusel 5G sagedusala litsentside konkurssi analüüsinud Konkurentsiamet leiab, et kolme sagedusloa väljaandmise plaan ei kõlba kuhugi ja soovitab sageduslubasid radikaalselt enam oksjonile panna, teatas ettevõte pressiteates.
Konkurentsiameti hinnangul on 5G sagedusload võimalik panna konkursile 10 MHz ühikute kaupa ning väljastada sageduslubasid nii palju, kui turul tegelikku nõudlust on. «Nii saab tagada tingimustega võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning vältida samas sagedusala killustumist ning ebatõhusat kasutust,» seisab Levikomi sõnul konkurentsiameti vastuses. Suuremad turuosalised võtavad igaüks just nii palju sagedusplokke, kui nad oma plaane ja võimalusi arvestades vajalikuks peavad.
«Pannes sagedusload konkursile väikeste ühikute kaupa, ei võta riik enda kanda kõiketeadva ettehooldaja koormat, nii nagu ta on seda teinud sagedusala enne oksjonit kolmeks jagades. Pole vaja ette määrata, milline on optimaalne kasutatav sagedusvahemik erinevate äriplaanidega sideettevõtjate jaoks,» nendib konkurentsiamet.
Konkurentsiameti hinnangul on mõistlik konkurssi kavandades hoida turg võimalikult avatud uutele arengutele ja tegijatele, mitte kujundada tingimusi selliselt, et lube jätkuks üksnes olemasolevatele mobiilsideoperaatoritele.
Sageduslubade konkurssi tugevalt kritiseerinud Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm on pikalt rääkinud, et konkursile tuleks panna vähemalt neli luba, aga innovatsiooni toetaks isegi enamate lubade väljaandmine. «Konkurentsiameti otsus toetab innovatsiooni ja konkurentsi 5G teenuste arendamises. 10 MHz kaupa 5G sageduslubade konkursile panemine võimaldab 5G teenuseid arendada kõikidel soovijatel. Kohalikku 5G sagedusluba võivad vajada ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused privaatvõrkude rajamiseks, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu,» lisas Põldsamm.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)