/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/30/11752859t1he967.jpg)
Facebooki eestlaste kogukonna liikmete vahel läks täna kulutulena liikvele aastaid vana tobe kettkiri, milles ähvardatakse kasutajate privaatandmete avaldamisega, kui nad kirja sisu ei jaga.
Facebookis läks kulutulena liikvele vana tobe kettkiri (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapitaalset libainformatsiooni sisaldav ning viie aasta tagusest ingliskeelsest originaalist halvasti tõlgitud kiri näeb välja selline:
«Homme hakkab teie fotosid kasutama uus Facebooki reegel. Reeglit saab kohtus kasutada teie vastu. Kõik, mida olete kunagi avalikustanud, muutub täna avalikuks, isegi kustutatud sõnumitest või privaatsetest piltidest.
Selle sõnumi kopeerimine ja kleepimine ei maksa midagi. Parem kaitsta kui hiljem kahetseda.
Ma ei anna Facebookile mingit luba oma piltide, teabe, sõnumite või väljaannete kasutamiseks mitte varem ega tulevikus. Selle avaldusega teavitan Facebooki, et selle profiili ja / või selle sisu alusel on minu vastu rangelt keelatud kasutada, avalikustada, kopeerida, levitada või muul viisil tegutseda. Selle profiili sisu on privaatne ja konfidentsiaalne. Privaatsuse rikkumise kohta kehtivad kehtivad õigusaktid.
MÄRKUS. Facebook on nüüd avalik üksus. Kõik liikmed peavad sellise teate avaldama. Soovi korral saate selle versiooni kopeerida ja kleepida. Kui te ei avalda avaldust vähemalt üks kord, aktsepteerib uus poliitika vaikimisi. Selle abil saab Facebook kasutada teie fotosid ja teavet profiili värskenduste kohta. Ära jaga. Kopeeri ja kleebi.»
Tegelikkusega pole sellel mingisugust pistmist: Facebook on ametlikult korduvalt teatanud, et tagantjärele mingisugust turvareeglite pehmendamist ei toimu. Pigem keeratakse privaatsuse ja turvalisuse tihendeid järjest rohkem pingesse.
Värske kommentaar Andmekaitse Inspektsiooni esindajalt Signe Heibergilt:
«Esmalt tundub, et tegemist on n-ö tavapärase kettkirjaga, mis utsitab inimesi tegutsema, hoidmaks ära halba või siis jõudmaks õnnetundeni. Hea on see, et kiri ei nõua mingile lingile klikkimist, mis võib aktiveerida arvutis pahavara. Kuid inimestele võib jääda arusaamatuks, mida selle postituse avaldamisega soovitakse saavutada. Seaduslikult ei ole võimalik ühelgi andmetöötlejal ühepoolselt tagant järele muuta avaldatud andmete kättesaadavust, staatust ega reegleid. Selle muutmise eelduseks peab olema ennekõike inimese enda tahteavaldus. Näiteks, kui inimene on ise märkinud oma postitused privaatseks (nähtavad ainult sõpradele), siis sotsiaalmeediakeskkond ei saa ise omatahtsi muuta neid postitusi avalikuks.»
Andmekaitse Inspektsioon soovitab kõigil sotsiaalmeedia kontode omanikel aeg-ajalt tutvuda selle keskkonna andmekaitsetingimustega ning konto sätetega.