Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Sõiduproov: Hyundai i30 Fastback N. Ei ole kohta uimasele juhile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hyundai i30 Fastback N 16-06-19.
Hyundai i30 Fastback N 16-06-19. Foto: Esta Tatrik

Hyundai i30 N, niigi kiire ja kuri, läks veel paremaks. Tippmudel sai lisaks nime Fastback ja uue, täiesti omamoodi kerekuju.

Alustame ühest teisest autost. Honda Civic Type R jätab teile tänaval vastu tulles palju sügavama mulje kui Hyundai i30 N (seda kinnitab ka Top Geari vaatluskogemus). Te pöörate pead ja vaatate talle järele. Hyundai i30 N Fastback sellist reaktsiooni ei saa. Välja arvatud juhul, kui te teate täpselt, mis see on, mida te just nägite. Albert Biermanni disainigrupp ei ole i30 N-i eristamisele tavalisest mugavast ja kohmakast pereautost (mis peabki olema mugav ja kohmakas) mingit rõhku pannud. Kogu rõhk on pandud auto sisse. Ja see ei pressi sealt välja, nagu ka akvalangiballooni ümarast ja neutraalsest vormist ei saa välja lugeda vormist sissepoole jäävat rõhku.

Niisiis, te peate teadma. Ja ilmselt peate teadma ka seda, et kogu see fokuseeritus ei maksa rohkem kui tavaline pereauto, mis viib teid punktist A punkti B ega nõua teilt vahepeal natukestki tähelepanu. Siin on tähelepanuga teisiti.

Tagasi üles