E-residendid on nelja aastaga toonud riigile 10 miljonit puhastulu

Ott Vatteri sõnul on e-residentsuse programm alles hoogu sisse saamas.

FOTO: EAS

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul oli möödunud kvartal programmi ajaloo edukam: aprillist juunini tõid e-residentide loodud ettevõtted riigile otsest tulu ligi 4 miljonit eurot. Poolaastaga on riigikaukasse pudenenud üle 7 miljoni euro, kuid kulud lüüakse kokku aasta lõpuks.

«E-residentsuse programm tegutseb kasumis. Viimase suurema vahekokkuvõtte avaldasime 2018. aasta lõpu seisuga. Selleks hetkeks oli programm toonud Eestile otsest majanduslikku tulu umbes 17 miljonit. Programmi kulud nelja tegutsemisaasta jooksul olid umbes 7 miljonit, seega oli selleks hetkeks programm toonud otsest puhastulu Eestile maksude ja riigilõivude näol umbes 10 miljoni ulatuses,» rääkis e-residentsuse eestvedaja.

Järgmine vahekokkuvõte tehakse käesoleva aasta lõpus, siis saab täie kindlusega öelda, mis on programmiga seotud kulude ja tulude vahesumma.

«Täna saame öelda, et nii otsene kui kaudne majanduslik tulu, mida e-residentsuse programm Eestile toob, ületab tunduvalt programmiga seotud kulud,» lisas Vatter.

Samas pole tema hinnangul kohane arvestada aasta keskmist maksujälge, kuna e-residentsus 2.0 raames nihkus programmi strateegiline eesmärk.

«Selleks hetkeks oli programm nii-öelda piloodina end tõestanud. 2.0 ettepanekute eesmärk on keskenduda tulevikus e-residentsuse majanduslikule kasule. Prioriteediks on pöörata tähelepanu e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete sisulisele väärtusele ja majandusliku mõju suurendamisele. Kuna ettevõtte loomisest alates kulub teatav aeg enne, kui firma hakkab väärtust looma, siis on loomulik, et nende ettevõtete poolt Eesti riigile laekuvat otsest majanduslikku tulu näeme paariaastase viivitusega. Käesoleva aasta viimane kvartal ongi näidanud, et e-residentsuse programm on juba poole aastaga suutnud uut stateegilist suunda õigustada, see on päris kiire tulemus,» põhjendas ta.

Lisaks sellele, et e-residentide poolt loodud ettevõtted rikastavad ja elavdavad kohalikku majandust, aitab neist laekuv otsene ja kaudne maksutulu tõsta Eesti inimeste elukvaliteeti ning luua uusi töökohti.

Tahetakse neid, kes ei karda taustakontrolli

Samuti on plaanis lähiajal uuendada programmi tingimusi, et e-residentsus oleks võimalike riskide eest kaitstud ning huvilistele atraktiivsem. Nimelt on LHV küberturvalisuse juht Tiit Hallas märkinud, et praegusel kujul on e-residentsuse programm vastuolus rahapesu tõkestamise reeglitega.

«E-kodanike programm ja sellega seotud ootused oma tänasel kujul on pankade jaoks selges vastuolus rahapesu tõkestamise reeglitega – rahapesu vastane võitlus eeldaks, et siinsed pangad võtaksid jutule pigem vähem välisriikide kodanikke ja ideaalis pigem neid, kel on ette näidata selge seos Eestiga,» märkis Hallas Pangaliidu küberturvalisuse ümarlaual.

Vatteri sõnul on e-residentsuse eesmärk meelitada Eestisse ettevõtlusega tegelema vaid neid e-residente, kellel on samad väärtushinnangud, kes hindavad läbipaistvust ega karda taustakontrolli.

«Selles osas, kuidas rahapesuskandaalid Eesti mainet on mõjutanud, oleme teinud ise meediauuringu ning tulemus ei ole tegelikult nii negatiivne, kui võiks arvata,» lisas ta.

Vatteri sõnul on e-residendi jaoks arusaadav ka vajadus käia oma digi-ID kaardil järel välisriigis asuvas Eesti esinduses, ning nad teevad seda meelsasti, kui saatkond või konsulaat asub enam-vähem mugavas kauguses.

«Nimelt pole paljud välisriikide kodanikud oma elus varem ühtegi saatkonda külastanud ja see on nende jaoks tähtis ning põnev hetk, mis väärib tähistamist. Teiseks annab Eesti saatkonna või konsulaadi külastamine e-residentidele lisainfot meie riigist. Nad saavad sellest sageli inspiratsiooni Eesti külastamiseks või selleks, et Eesti ajaloo kohta rohkem teada saada,» usub Vatter.

Alates 2019. aasta algusest saab e-resident luua Eestisse ettevõtte ka mõne teise Euroopa majanduspiirkonna panga arveldusarvet kasutades.

Mitte-residendid saavad teatud legitiimsuse

Traditsioonilise pangakonto avamisega seotud piirangud mitte-residentidele on tavalised ka peaaegu kõikjal mujal maailmas. Euroopa Liidu riikides on Vatteri sõnul mitte-residentidel – kes e-residendid ju tegelikult on – sageli isegi keerulisem traditsioonilises pangas kontot avada.

«E-residentsus annab aga mitte-residentidele teatud legitiimsuse, nad on vabatahtlikult andnud oma sõrmejäljed ja jätavad digitaalse jalajälje Eesti riigi digiteenuseid kasutades. Sugugi mitte kõik e-residentidest ei taotle digi-ID kaarti selleks, et Eestisse ettevõtet luua. Ja need, kes selle eesmärgiga e-residentsust taotlevad, on ka üldjuhul kursis pangandussektoris valitsevate trendidega,» ütles programmi juht.

«Nad teavad, et täna tegutseb maailmas hulk, sealhulgas ka Eesti fintech ettevõtteid, kes pakuvad traditsiooniliste pankadega võrreldes suhteliselt konkurentsivõimelisi teenuseid ja mõistavad, et Euroopa majanduskeskkonnas tegutsemiseks on valjalik teatud reeglitega arvestamine,» selgitas ta.

Vatteri sõnul on veel palju tööd teha selle nimel, et Eestile tuleks e-residentidest ja nende ettevõtetest maksimaalselt kasu ja et seda hüve ei seostataks ebareaalsete ootustega.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmise aasta e-residentide ettevõtete maksutulu oli 8,73 miljonit eurot.

Tagasi üles