Tallinlastele antakse kodukompostreid
NB! Ei jagata tasuta

Kiirkomposter

FOTO: Rohering

Tallinnas algas 2019. aasta Euroopa suurim kompostrite pilootprojekt Rohering, mille raames jagatakse pealinna elanikele 25-eurose omaosalustasu eest 150 mikroobide toimel töötavat kiirkompostrit.

Enamik kompostreid jagatakse laiali juhuslikult valitud eramajade vahel Haabersti linnaosas. Nelja kuu jooksul kaalub Tallinna jäätmekeskus jooksvalt projektis osalevate majapidamiste segaolmejäätmete konteinereid, et teha kindlaks kas bioprügi hulk olmeprügis on pärast kompostrite laiali jagamist vähenenud.

Eestis toodetud ja arendatud kiirkomposter lagundab toidujäätmeid võrreldes tavalise kompostihunnikuga kuni 10 korda kiiremini. Jäätmetele ei pääse ligi loomad, kompostritest ei eritu haisu ning need töötavad orgaaniliste mikroobide toimel, mis kiirendavad lagunemisprotsess. Wastefox kompostri lõppsaadust saab kasutada aias taimede väetamiseks. 

Projekti käigus tehakse kindlaks, kui palju uudse tehnoloogia abil inimeste sorteerimisharjumus kasvab. Projekti viivad läbi Eesti kiirkompostrite arendaja Wastefox ja Tallinna jäätmekeskus.

Pilootprojekti tulemuste põhjal plaanib Roheringi eesvedaja Wastefox luua järgmiseks aastaks kiirkompostrite jagamisest meetodi Euroopa Liidu riikide valitsustele, mis aitaks neil täita liidu seatud kohustus võtta 50 protsenti olmejäätmetest uuesti ringlusesse.

«Linnaelanikele on kiirkomposter uus põnev vahend, mis aitab neil bioprügi sorteerimisel harjumuseks saada,» ütles Roheringi projektijuht Joonatan Oras.  «Kui kompostrid suudavad bioprügi sorteerijate arvu tõsta aitab see vähendada prügimäele jõudnud bioprügi hulka, millest eritub suures koguses kasvuhoonegaase. Lisaks aitab bioprügi sorteerimine jäätmejaamadel näiteks plastikut efektiivsemalt taaskäidelda.»

Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark lisas, et jäätmekeskuse osalemine projektis Rohering on samm selleks, et muuhulgas vähendada just biojäätmete sattumist segaolmejäätmetesse, teisalt aga anda elanikele võimalus ise toota vajalikku huumust oma koduaia tarvis.

«Rohering projekti abil plaanime järgmisel aastal jõuda vähemalt viie Eesti ja teiste Euroopa riikide omavalitsustega strateegilise partnerluseni, mille tulemusena aitaks meie tehnoloogia motiveerida nende elanikke biojäätmeid hoolikamalt sorteerima,» lisas Joonatan Oras.

Kompostrite arendustele on nõuga kaasa aidanud Eesti Maaülikooli teadlased. Kiirendatud protsess kompostris võimaldab 50 liitrisel kompostril aastas huumuseks muuta kuni 500 liitrit biojäätmeid. Jäätmete lagunemiseks vajalikku soojust aitab külmemate temperatuuridega hoida spetsiaalne isolatsioon kasti ümber.

Pilootprojekti aitavad läbi viia eksperdid kuuest organisatsioonist - Wastefox, Tallinna jäätmekeskus, MTÜ Cleantech Forest, Eesti Maaülikool, Keskkonnaminsteerium ja Tallinna linn.

Pilootprojekt toimub Euroopa kliima-innovatsiooni eestvedaja Climate-Kici City challenge’i raames, millele kuulutas 2018. aastal välja konkurssi Eesti roheinnovatsiooni edendaja MTÜ Cleantech Forest.

Roheringi eestvedaja Wastefox (endise nimega Festera) asutati 2016. aastal õpilasfirmana, mil see tegeles tubaste jäätmekastide tootmisega. Aastal 2017 võitis Wastefox muuhulgas ka Eesti ja Euroopa Parima õpilasfirma tiitli. Õpilasfirma asutajateks olid Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased.

Tagasi üles