USA firmad varastavad salaja internetikasutajate andmeid

Amazon, Apple, Facebook ja Google. Foto: REUTERS FILE PHOTO / REUTERS

USA suurkorporatsioon Google varastab täna avalikustatud värske uurimisraporti kohaselt internetikülastajate andmeid ja jagab neid reklaamiandjatega – tegemist on sarnase juhtumiga, millesse sattus aasta eest samuti USA päritolu internetigigant Facebook.

Kuid nende kahe juhtumi vahel on siiski erinevusi. Kui Facebook kasutas andmete salajasel jagamisel internetiturundusettevõtte Cambridge Analytica «teenuseid», siis Google on loonud selleks salajased veebilehed, mida internetikülastaja teadlikult ise ei külasta, kuid mis sellele vaatamata meie kohta andmeid reklaamiandjatega jagavad.

Sellised salajased lahendused võimaldavad USA internetigigantidel mööda hiilida Euroopa privaatsuseeskirjadest, mis on sätestatud näiteks andmekaitsemääruses lühendiga GDPR. Sellisele järeldusele jõudis oma raportis Iirimaa andmekaitseinspektsioon, mis Google’i tegevust lähemalt uuris.

Iirimaa andmekaitse alustas mais Google'i tegevuse uurimist pärast seda, kui ta sai privaatsusele keskendunud brauserite tootjalt Brave kaebuse, mille kohaselt Google rikub GDPRi reegleid, kirjutas Financial Times.

Brave on oma kaebuse ka avalikustanud ja see on leitav siin.

Brave'i töötaja Johnny Ryan esitas inspektsioonile tõendid selle kohta, et Google kogus pistikprogrammide abil kasutajate  asukoha, veebilehitseja ja muid andmeid ning edastas need  reklaamiettevõtetele veebilehtede kaudu, millel puudus igasugune nähtav sisu. Küll aga said neile veebilehtedele sisse logida ja kasutajate andmeid koguda reklaamiandjad.

Brave’i väitel kasutab Google andmepüüdjaid nimega «Authorised Buyers» (varasema nimega DoubleClick) kokku 8,4 miljoni veebilehel.

Iirimaa andmekaitseinspektsiooni töötaja Johnny Ryan kasutas seejärel testis Google Chrome’i brauserit, ta ei loginud mitte kuskile sisse ning tal puudusid «küpsised» ja veebisirvimise ajalugu – oli seega täiesti uus kasutaja.

Kui ta oli tund aega internetis surfanud, avastas ta, et Google on loonud tema külastuste kohta 11 veebilehte, mis on tema tegevuse kohta kogunud ja edastanud andmeid. Need andmed võisid puudutada tema sugu, harjumusi, sotsiaalmeediakasutust, rahvust ja poliitilisi vaateid.

Uurja avastas ka, et lisaks Google’ile tegutses neil salajastel veebilehtedel veel kaheksa ettevõtet ning tema kohta koguti andmeid 278 korral, teatab BBC.

Google väitis inspektsioonile, et ei paku «isikupärastatud reklaame ega saada pakkumisi ilma kasutajate nõusolekuta».

Andmekaitsekomisjoni teatel on tema jätkuva uurimise eesmärk välja selgitada, kas Google’i reklaamitehingute igas etapis teostatav isikuandmete töötlemine on kooskõlas GDPR-i asjakohaste sätetega.

USA föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) tegi kolmapäeval Google'ile korralduse maksta YouTube'i laste privaatsuse rikkumiste eest rekordiliselt 170 miljonit dollarit.

USA on omakorda süüdistanud Hiina ettevõtteid selles, et need koguvad oma tehnikaga kasutajate kohta salaja andmeid ja jagavaid neid oma luureasutustega. Eesti ametivõimud on seni pigem kaasa läinud Trumpi loodava propagandaga.