Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Aivar Pau: Nordica oksekott (27)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Aivar Pau

Jüri Ratase näiliselt rahvuskonservatiivne valitsus läheb minu jaoks ajalukku valitsusena, mis lasi hävineda Eesti rahvuslikul lennukompaniil, aga mis veelgi hullem - sellega ka eestikeelsel lennundusel.

Pragmaatikud rääkigu, mida tahavad. Nende argumentideks on hind  ja raha, mugavus ja kvaliteet. Selliste võimsate alusväärtuste nimel olgu teenindus kasvõi araabiakeelne.

Aga alati, kui ma midagi sellist kuulen, meenub mulle kunagi kellegi poolt öeldud lausekatkend «…ja nii nad välja suridki…». Väikestest asjadest saavad suured. Ka vargsi algavad suured hävingud.

Täna kaotame erialakeele ja terminid lennunduses, homme infotehnoloogias, ülehomme ühistranspordis – peagi kogu ettevõtluses ja teeninduses. Kaugetest riikidest autojuhte Eestisse smugeldavad taksoäpid juba survestavad võime, et eesti keele oskuse nõude peaks taksojuhtidele tühistama, muidu polevat kuskilt enam roolikeerajaid leida. Samu vabadusi nõuavad juba kaubandusketid ka kassiiridele. IT-majade sisemine töökeel pole juba ammu eesti keel. Tühja sellest eesti keelest, teenused on olulised!

Aga mina tahan lennukis näha eestikeelsete kirjadega oksekotti. Tahan lennujaamast öösel koju sõites Bolti juhiga hubases eesti keeles arutada, et ei tea, kuidas tema kodukandi Keila-Joa rahval läheb – kas kohapeal ka tööd on, või käivad nüüd juba kõik linnavahet. Ja ma tahan Maxima kassiirile  sulaselges eesti keeles head päeva jätku soovida ja sama vastu kuulda.

Nordica saagast on saamas ohtlik näide, kuidas eestlastele on jäetamas vaid teenusepakkuja roll välismaisele. Kuidas meie pardameeskonnad ei teeninda Eesti inimesi eesti keeles, vaid pursivad toreda eesti aktsendiga inglise keeles teenindada kurat teab mis sihtpunktide vahel kurat teab mis lennufirmade lende.

Minu jaoks ei ole see ükskõik. Minu jaoks oleks palju parem tunne, kui meile jääks alles kasvõi üks Eesti liin, olgu kasvõi 25-minutiline lend Helsingisse. Aga ei, nüüd lasti kaduda kõigel. Oktoobri lõpust Nordica enam lende ei tee.

Nüüd saame olla uhked vaid selle üle, kui head anonüümset allhanketeenust ta välismaalastele pakub. Isegi Nordica uus juht ei paista täpselt teadvat, mis ta tegema peaks hakkama peale ettevõtte senise ainsa juhatuse liikme päevapealt ametist vabastamise. «Regional Jet» - milline suurepärane nimi sellele rahvuslikule perifeersele allaheitlusettevõttele.

Sellised pealtnäha väikesed muutused hakkavadki pikas plaanis muutma kogu rahva meelsust. See, mida «EKRE töllakad» (laenväljend viimasest Juure ja Kivirähu raadiosaatest – vabandust selle pärast) on suutnud oma pika ja pideva sõnumitelaviiniga teha üldise hoiakuga võõramaalaste, homode ja poliitiliste oponentide suhtes, on üks hea näide. Kui rahvale räägitakse, et eesti keel pole ju kah nii oluline, kui jutt käib vaid lendamisest, kurgi ostmisest või ühistransporti kasutades, siis on sellel vähemalt sama hull mõju.

Valitsus ega lennufirma ise ei vaevunud seejuures rahvale poole sõnaga isegi selgitama, miks lennud Tallinnast lõpetatakse, kas kaaluti üht või teist varianti, mis plaanid edaspidiseks on, äkki võiks lihtsalt riik väljuda. 

Aga ei. Lihtsalt kinni ja kõik. Jäeti mulje, et isegi ei üritatud midagi teha. Kõik meie naabrid on saanud lennufirmandusega vägagi hästi hakkama, meie lõime käega. Me isegi ei küsinud, kas ja kui palju me oleme valmis juurde maksma eestikeelse teeninduse eest, eesti keele eest. Või kui palju me oleme valmis juurde maksma Eesti eest laiemalt.

Mis selle Eesti riigi peamine mõte oligi?

Tagasi üles