Aivar Pau: robotid ei pidanud ju tapma
ajakirjaniku repliik

Roboti koopia Londonis toimunud tapjarobotite vastasel meeleavaldusel.

FOTO: Carl Court/AFP/Scanpix

Norra ja Eesti sõjatöösturid Kongsberg ja Milrem teatasid mõne päeva eest «murrangulistest», «innovaatiliselt võimekatest» ja vaenlaste seas eriti suurel määral surma ja hävingut külvavatest uutest tapamasinatest.

Esimesed testid läksid suurepäraselt. Kõik on kena, aga inimesi neil tapamasinatel enam ei ole, inimelusid hävitavad robotid. Juhtumas on esmapilgul täpselt see, mille eest on innovatsiooniliidrid üle maailma aastaid hoiatanud: inimelu üle ei tohiks iial otsustada tehisintellektiga süsteemid. Võib ju paista, et see rong on läinud.

Tuletame meelde, et enam kui 100 tehnoloogiaettevõtet, 26 riiki ja 2400 innovaatorit, nende hulgas Skype’i asutaja Jaan Tallinn ja Tesla ning SpaceXi looja Elon Musk, pöördusid mullu 18. juulil avaliku kirjaga kogu maailma poole, milles kutsuvad üles lõpetama tehisintelligentsete tapamasinate loomine.

«Tehisintellektid (AI) on mängimas suurenevat rolli militaarsüsteemides. On kiire vajadus, et  kodanikud, poliitikakujundajad ja juhid asuksid tegema vahet lubatud ja lubamatu AI kasutamise vahel. Selles valguses oleme meie, allakirjutanud, kokku leppinud, et inimelu võtmise otsust ei tohi iial delegeerida masinale,» seisis nende kirjas.

Kuid vaadakem arengute sellise pöörde võimalikku helgemat poolt. Milremi roomukite peamine mõte on selles, et nende abil saab kaugjuhtimise teel vedada sõjatandrile kuulipildujaid, tankitõrjesüsteeme, raketiheitjaid ja mida iganes veel.

Aga mis siis, kui ka vaenlasel on kasutuses täpselt sama võimekad süsteemid? Kas tulevikusõjad – nendest ei pääse inimkond lähitulevikus kindlasti mitte – võivadki endast kujutada pigem mürarikast arvutimängu, kus küsimus on vaid selles, kes kelle tehnoloogilisi saavutusi enam hävitada suudavad? Näeme me tõesti lahinguid, kus inimelusid ei võeta ja tagajärjeks on vaid kümnete tonnide kaupa vanarauda?

Kipun arvama, et nii see ei lähe ja tarku masinaid kasutatakse ikka vaid sõjaolukordades, kus eeldatakse, et teine pool on tehnoloogiliselt mahajäänum, rumalam, «metsikum» või kus selliste masinate abil ei taheta kahju tekitada mitte otseselt vaenlasele, vaid tema hoonetele, maanteedele, sildadele ja muule infrastruktuurile. Vastasel juhul puudub üüratute summade kulutamisel igasugune mõte, vaenlase tehnoloogiat saab üle küberruumi hävitada palju hõlpsamalt kui seda dünamiidiga loopida.

Niikuinii on arenenud riikide vahelised sõjad kolinud selgelt küberruumi. Oma soovitud poliitilisi ja  majanduslikke eesmärke ei vallutata mitte vere ja inimelude hinnaga, vaid arvutisüsteemidesse häkkimise, küberrünnete ja libakontode ning muude pehmete vahendite abil suurte masside meelsuse mõjutamise teel.

Kuidas see Trump võimule pääseski?  Kui uhkelt Tallinn möödunud aastavahetusel Hiina uut aastat tähistaski ja kes põlevad draakonid ja hiinlaste tantsutrupid kinni maksis?

Inimkond on aru saamas, et vägivallal ei ole enam mõtet, ja see on hea. Inimese füüsiline tapmine ei anna enam ammu soovitud tulemusi. Arvan ja loodan, et tapjarobotite kasutamine sõjategevuses on lühiajaline ja võimalikult valutu üleminekuperiood. Olgem valmis kübersõdadeks. Olgem valmis palju reaalsemaks ohuks – et inimene loob enda kõrvale arenenuma intellektiga olendid, kui ta ise on.

Tagasi üles