/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/09/11/12548344t1h7a79.jpg)
Riigikontroll analüüsis üheksat riigi infosüsteemi arendust, millest neli ebaõnnestusid ehk projekti ei viidud läbi ettenähtud eelarvega, kokkulepitud ajaks ning vajaliku funktsionaalsusega.
Üheksast riigi infosüsteemi arendusest pea pooled ebaõnnestusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll viis läbi analüüsi, et leida üldistatuna riskikohti ning anda seniste probleemide põhjal soovitusi, mida teisiti teha, et tulevikus probleeme vähendada või vältida.
Audit näitas, et auditeeritud üheksast tarkvaraarenduse projektist neli projekti ebaõnnestusid – Eesti teadusinfosüsteem (ETIS2), infosüsteem kohtutäituritele täitemenetluse läbiviimiseks (e-Täitur), sotsiaalkaitse infosüsteemi teine versioon (SKAIS2), politsei- ja piirivalveameti isikutuvastuse- ja menetluse infosüsteem (UUSIS).
ETIS2 ebaõnnestumise põhjusena tõi riigikontroll välja liiga optimistliku arendusplaani ja arendusprotsessi käigus toimunud teadusvaldkonna muudatused, mistõttu muutusid ka nõuded infosüsteemile. E-Täituri projekti juhtija ei arvestanud aga kasutaja vajadustega, projekti osaliste rollid ega ülesanded ei olnud selgelt kirjeldatud ning osalistel oli ka koostööprobleeme.
SKAIS2 läbikukkumise põhjusena tõi riigikontroll auditis välja, et põhitegevuse protsessid ei olnud kirjeldatud ega optimeeritud ning õigusakte muudeti sageli, mistõttu tuli teha muudatusi käimasolevates arendustes. Ühtlasi ei olnud selgelt kirjeldatud projekti osaliste rollid ega ülesanded, osalistel oli ka koostööprobleeme ning ilmnesid probleemid rahastusega.
PPA isikutuvastuse- ja menetluse infosüsteem UUSIS ebaõnnestus, kuna õigusakte muudeti sageli, ühtlasi kannatati arendajate ja rahapuuduse all, arendajad vahetusid, kontroll arenduse kvaliteedi üle oli puudulik ning oli raskusi vananenud infosüsteemi uuendamisega.
Riigikontroll soovitab tulevaste projektide puhul enne tarkvara arendustega alustamist kirjeldada ja optimeerida põhitegevuse protsessid, et arenduste tulemusel valmiks tarkvara, mis aitab tõhustada põhitegevust ja pakkuda efektiivseid e-teenuseid.
Kirjeldatud ja optimeeritud põhitegevuse protsessidele peab riigikontrolli hinnangul andma oma heakskiidu põhitegevuse valdkonna esindaja ehk infosüsteemi peakasutaja. Lisaks peaks protsessi olema kaasatud süsteemi lõppkasutajad.
Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu tarkvaraarenduse meeskondade mehitamisele. Eriti oluline on leida projektidesse pädevad projektijuhid ja võtmeisikud, kellest sõltub tarkvara arenduste edukus.
Tarkvaraarenduste teostuseks ei ole võimalik soovitada parimat või universaalset kõigile sobivat metoodikat. Siiski oleks riigikontrolli hinnangul tarkvaraarendusi soovitatav läbi viia väiksemate etappidena, sest nii selguks arenduse võimalikud probleemid varem ja saaks teha aegsasti vajalikke parandusi.
Tarkvaraarenduse projektide eel tuleb projektis osalevaid inimesi koolitada. Samuti tuleb projekti algfaasis selgeks teha osalejate rollid, ülesanded ja vastutus projektis. Regulaarselt tuleb küsida infosüsteemide kasutajatelt tagasisidet infosüsteemide kasutatavuse ja nendega rahulolu kohta ning kasutada seda infot uute arenduste planeerimisel.
Õigusaktide koostamisel tuleb senisest enam arvestada infosüsteemide loomise või täiendamise vajadust, et infosüsteemide arendused oleks võimalik tähtajaks valmis saada ja õigusaktid oleksid rakendatavad.
Auditi eesmärk oli välja selgitada, kas ja miks avaliku sektori tarkvaararendused ebaõnnestuvad. Auditis vaadati, milline on erinevate asutuste või haldusalade parim praktika tarkvara arendamisel ning hinnati, millised on olulisemad arendusprojektide edutegurid ja ebaõnnestumise põhjused.
Tarkvara arendamisele kulutatakse märkimisväärselt raha ning valminud tarkvara või infosüsteemid mängivad suurt rolli avaliku sektori juhtimisel ja teenuste osutamisel.
Euroopa Liidu toetuste eest lõpetati eelarveperioodil 2007–2013 kokku 232 infokommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) valdkonna projekti kogumaksumusega 53,4 miljonit eurot. Riigi infoühiskonna arengukava viimase eelarveprognoosi järgi peaks ajavahemikul 2014–2020 kuluma IKT-lahendustele kokku 223 miljonit eurot.