Eesti Energia põletab kateldes tapjavett

Eesti elektrijaam Auveres.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Riiklik elektritootmisettevõte Eesti Energia paiskab oma Ida-Virumaa Auveres asuvatesse kateldesse lisaks kurikuulsale keskkonnasaastajale põlevkivile igapäevaselt ka üüratutes koguses saastunud vett.

Ei, Eesti Energia pole oma võimalikes salalaborites suutnud leiutada viisi, kuidas H20 molekulidest elektri- ja soojatootmiseks vajalik vesinik tõhusalt kätte saada. Vesi suunatakse leekidesse, kuna midagi muud ei jää lihtsalt üle.

Põhjus, miks riigiettevõte sellise pealtnäha kummalise otsuse on langetanud, peitub selles, et uue tegevussuuna ehk põlevkiviõli tootmise käigus tekib kõrvalproduktina niivõrd saastunud vesi, et seda ei suudaks puhastada ka kõige kaasaegsemad tehnoloogiad.

Sellise vee Mustajõe kaudu Narva jõkke suunamine – just seda teeb ettevõte tavapärase selitite ja õlipüüdurite abil puhastatud reoveega – oleks tõenäoliselt fataalne kõigele selles elavale.

Täpsemalt on tegemist põlevkiviõli tootmisel tekkiva nn uttevee ehk fenoolveega, mida ettevõte põletab õlitehaste kõrval asuva Eesti Elektrijaama kateldes.

Fenoolvesi sisaldab nimestki tulenevalt äärmiselt keskkonnaohtlikke fenoole, naftasaadusi ja muid erinevaid keemilisi ühendeid. Näiteks nii ühe- kui ka kahealuselisi fenoole, mille esindajaks on metüülresortsinoolid. Aineid, mida saaks kasutada keemiatööstuses, aga seda Eesti Energia tegema pole asunud, kuna pole suudetud leida majanduslikult mõistlikku ja keskkonnale ohutut tehnoloogiat.

Mürgist fenoolvett tekitab Eesti Energia aga tohututes kogustes. Õlitootmistehas Enefit 140 toodab täisvõimsusel ligi 4 tonni fenoolvett tunnis ja Enefit 280 kuni 8 tonni tunnis. Kokku seega 288 tonni mürgivett ööpäevas, mis elektrijaama kateldesse pihustatakse.

Kuidas fenoolvesi tekib? Põhimõtteliselt töödeldavas põlevkivis olevast niiskusest.

Pürolüüsi protsessi käigus kuumutatakse põlevkivi ilma hapniku juurdepääsuta ning eraldatakse selle tulemusena tekkiv aurugaasi segu. Aurugaasi segu kondenseerimisel eraldub lisaks õli erinevatele fraktsioonidele ka fenoolvesi.

Fenoolide näol on aga tegemist veepuhastuse mõistes äärmiselt keeruliste ja raskesti puhastamisele/eraldamisele alluvate komponentidega ning seetõttu kasutab Eesti Energia haruettevõte Enefit Energiatootmine uttevete keskkonnaohutuks muutmiseks nende põletamist elektrijaama kateldes koos põlevkiviga.

Kuna fenoolide ja teiste orgaaniliste komponentide sisaldus uttevees on madal, siis uttevesi iseseisvalt ei põle. Küll aga põlevad ehk siis lagunevad teiste kütustega koos põletamisel uttevees olevad orgaanilised keskkonnale ohtlikud komponendid. Lisaks on elektrijaama energiaplokid loomulikult varustatud erinevate filtritega õhku paisatavate saasteainete vähendamiseks. 

Lisaks: vee lisamine ühtlustab põlevkivi kateldesse sealset põlemistemperatuuri ja parandab seetõttu väävli sidumist katlas oleva põlevkivi tuhaga ning vähendab lämmastikoksiidide ehk NOX ja lendtuha heitmeid.

Vesi ise aurustub kõrgel temperatuuril ning kandub koos suitsugaasiga keskkonda.

Eesti Energiale kuulub Auvere tohutus suurusega – 424,33 hektarit – tootmisala, kus asuvad nii üheksa energiaplokiga Eesti Elektrijaam, Auvere elektrijaam kui ka kaks õlitehast. Kõrvalistena on ainsa erandina lubatud tegutseda ettevõttel Elme Messer Gaas. See pooles ulatuses Balti Laevaremonditehasele kuuluv ettevõte toodab õlitehaste tegevuse jaoks hädavajalikku hapnikku ja lämmastikku ning teiste äride tarvis muidki tööstusgaase.

Eesti Energia soovib tootmisala lähituleviku oluliselt ümber teha, kuna uus põlevkiviõli tootmise ja järeltöötlemise seadmete kompleks vajab täiendavalt maad. Ettevõte lubab neljast uuest Enefit 280 õlitehasest koosnevas kompleksis tööd 500 inimesele.

Tehaste kõrval asuvad Enefit Kaevanduste põlevkivimaardlad ja keskkonnaministeeriumi endistele ametnikele Neeme Reinapile ja Vahur Eenmaale kuuluv AS Ecopro hallatav, ent riigile kuuluv ohtlike jäätmete kogumiskeskus.

Nii absurdne kui see ka ei tundu, on tahmapealinn Auvere pärast Eesti riigi kummalist haldusreformi kuurortlinna Narva-Jõesuu osa.

Tagasi üles