Norra digiminister Postimehele: kogu maailm tuleb taas ühendada

Nikolai Astrup

FOTO: twitter

Internet on maailma kaheks lõhestanud, kuid nüüd tuleb see taas sellesama interneti abil ühendada ning väikestel riikidel – nagu Eesti ja Norra – on selles oma roll täita, leiab sel nädalal Eestit väisav Norra digitaliseerimise minister Nikolai Astrup usutluses Postimehele.

AP: Mul on käes Euroopa Komisjoni koostatav DESI raport riikide digitaalse arengu kohta ja mida ma näen: mobiilse interneti katvus Norras on 100 protsenti, riigi e-teenuseid kasutab 90 protsenti norrakatest, valguskaabel on veetud koguni 96 protsendini Norra kodudest? Mulle hakkab vägisi tunduma, et Norra digiriik on valmis – on teil üldse midagi teha hommikust õhtuni?

NA (naerab): Meil on tõesti väga hea stardipositsioon, oleme aastaid uue tehnoloogia kasutusevõtu eesrinnas olnud ning soliidne internetivõrk, mille peale uusi teenuseid ehitada. Mobiilne internet on meil maailma üks kiiremaid ning enam kui 80 protsendil elanikest on ligipääs kiirele internetile, st 100 Mbit/s.

Kõige selle aluseks on enamasti olnud turupõhine lähenemine. Telekomiettevõtted on mitme aasta vältel investeerinud ligi miljard eurot aastas mobiili ja lairiba infrastruktuuri arendamisse. Kliendid kasutavad üha suuremas koguses infot ja nad on valmis selle eest maksma. See omakorda on loonud telekomidele võimaluse suurteks investeeringuteks nii mobiilsesse kui ka püsiinternetti.

Eesti ei ole kuidagi suutnud kokku leppida, mitme ettevõtte vahel jagada ära uue põlvkonna 5G sagedused – kui algselt oli plaan jagada ära see Rootsi ja Soome suurte telkide vahel, siis see ei meeldinud Eesti väikestele telkidele ja kogu teema on nüüdseks kohtus. Kuidas on seis Norras – kas esimesed 5G-võrgud on püsti?

Norras on kolm peamist mobiilse interneti pakkujat: Telenor, Telia ja Ice, kes on teatanud soovist 5G-võrke rajada ning nad on ka esimesed projektid käivitanud. Esialgsed sagedused on jagatud nende vahel oksjoni tulemusel ära ning nüüd valmistume ka valituse poolt 5G kasutuselevõtuks.

Oleme heas positsioonis ja kui juhtprojektid on läbi, siis loodetavasti jõuavad esimesed teenused klientideni. Mõne aastaga tahame 5G levikuga katta kogu riigi. Praegu meil veel lõppkasutajatele 5G-teenuseid pakkuda ei ole ja see ei ole ka peamine eesmärk –esialgu vajavad seda ettevõtted ja tööstused, aga ka isejuhtivad autod ja autonoomsed laevad saavad kasu reaalajas suurte infomahtude liigutamisest.

Ma ei saa kuidagi puudutamata jätta Hiina teemat. Kas Norra valitsus ütleb telkidele ette, kelle tehnoloogiat nad tohivad oma tuumikvõrkudes kasutada ja kelle oma mitte? Otsesõnu: kas Huawei on Norras keelatud?

Norra operaatorid peavad ise valima oma tarnijaid. 2019. aasta jaanuarist on meil uus julgeolekuseadus, mis annab paremad võimalused riikliku julgeoleku tagamiseks kõikides sektorites, ka võrkude puhul, ning me oleme operaatoritega tihedas dialoogis. Otsuse langetavad siiski nemad, meie ettevõtetepõhist keeldu ei kehtesta. Teame näiteks, et Ice on otsustanud kasutada Nokia võrgutehnoloogiat.

Kui liikuda infrastruktuurilt edasi selle kaudu pakutavatele e-teenustele, siis kas jagate seisukohta, et tegelikult ei taha inimesed enam ka e-teenustest midagi kuulda? Inimesed tahavad, et teenused jookseksid kuskil taustal ja me ei pea oma õiguste ja kohustuste omandamiseks kuskile sisse logima ja midagi tõestama hakkama.

Alles juunis võtsime Norras vastu uue, avaliku sektori digistrateegia. Eesmärk on pakkuda erinevatesse avaliku halduse osadesse kuuluvaid, kuid sujuvalt ühilduvaid digiteenuseid. Inimestel pole vahet, kas teenust pakub riik või kohalik omavalitsus, loeb vaid see, et teenus oleks lihtsalt kättesaadav ja vastaks ootustele. Sujuvalt ühilduvad teenused eeldavad infovahetust kõigi avalike teenuste pakkujate vahel. Selle saavutamiseks on meil veel palju tööd vaja ära teha. Uues strateegias oleme kirjeldanud seitset elusündmust, millele praegu keskendume. Tahame ka, et meie teenused oleksid ennetavad. Kui näiteks laps hakkab jõudma lasteaeda mineku ikka, siis ei pea lapsevanemad hakkama sobivaid lasteaedu otsima, vaid kohalik omavalitsus pakub talle ise lasteaedade valiku ette.

Nagu Eestiski on kõigil Norra residentidel olemas e-identiteet ning neli erinevat võimalust e-teenustesse sisenemiseks.  Muide, Norra juba tunnustab eestlaste eID-d ja kõik teie tudengid, kes soovivad Norras õppima asuda, saavad siseneda meie kesksesse tudengiportaali. Loodan, et üsna pea laieneb see lahendus paljudele teistele e-teenustele. Ja me oleme alustanud tööd, kuidas saaksime Põhja- ja Baltiriikide piirkonnas korraldada infojagamist paremate piiriüleste teenuste saavutamiseks.

Meie räägime siin teiega 5G-st, automaatsetest e-teenustest ja digitaalsetest identiteetidest, aga märkasin alles mõne päeva eest värskemat statistikat, mille kohaselt pole ligi 40 protsenti kogu maailma elanikkonnast mitte iial käinud internetis. Eestis on see näitaja ligi 10 protsenti ja Norras neli protsenti. Need inimesed pole iial saanud osaks ühestki internetihüvest. Internet, mille põhiloomus pidi sünnist saadik olema maailma ühendamine, on tegelikult saanud maailma lõhestajaks – meil on kaks väga erinevate teadmiste ja võimalustega maailma?

See on teema, mille arutamiseks me pühendame palju aega ÜRO digitaalse koostöö paneelis. Tõsi on, et peaaegu 50 protsenti maailma elanikkonnast ei kasuta internetti. Olgu siis põhjuseks interneti täielik puudumine, selle kättesaamatus majanduslikel põhjustel või asjaolu, et mõne piirkonna inimesed ei pea seda kohaliku sisu puudumise tõttu absoluutselt oluliseks.

Kindel on see, et kogu maailma tuleb ühendada. Ning selleks tuleb koos tegutsema asuda valitsustel, üleilmsetel suurkorporatsioonidel ja kohalikel ettevõtetel. Esimesed madalatel orbiitidel lendavad satelliidid on selle eesmärgi täitumise nimel juba töös, nagu ka oluliste veebikeskkondade tõlkimine väiksemate rahvusrühmade keeltesse.

Ma rõhutaksin siinjuures ka väikeste, ent väga e-arenenud riikide – nagu Norra ja Eesti – olulist rolli oma kogemuste jagamisel arenevate riikidega.

Kusjuures nendel riikidel on võimalus jätta täielikult vahele mõned arenguetapid, mida meie oleme läbi teinud. Milleks neile näiteks enam plastpangakaardid, kui pangateenused on juba kolinud mobiili. Myanmari ja Keenia näitel oleme näinud ülikiireid arenguid nii interneti levikul kui ka näiteks mobiilsete pangateenuste levimisel.

Tallinnasse tulite te digitippkohtumisele, kus peateemaks on tehisintellekt. Teie lühiarvamus: mida usaldada robotitele ja mida mitte? Kust läheb punane joon?

Ma arvan, et vähemalt masinõppe võimekusega tehisintellekti abil langetatud riiklike otsuste puhul on äärmiselt oluline, et mis iganes otsus on langetatud, peab inimesel olema alati võimalus minna tagasi ja tuvastada, miks just selline otsus on sündinud.

Teiseks tuleb olla alati veendunud, et inimeste loodud algoritmid oleksid objektiivsed ja neutraalsed. Inimesed ise on ju teatavasti kallutatud ning nii, nagu teevad valesid otsuseid inimesed, võib neid teha ka nende loodud tehisintellekt.

Kui iganes tarku süsteeme me ka ei loo, peavad nad alati jääma inimkeskseks. Lõpuks peavad alati inimesed olema ka vastutavad. Olgu neiks siis AI loojad või nende kasutajad.

Norras toimub järgmisel nädalal iga-aastane mastaapne innovatsioonisündmus Oslo Innovation Week, millest võtab aktiivselt osa ka Eesti – üritusega «e-ESTONIA – Explore the World’s Most Advanced Digital Society».

Tagasi üles