Levikom sai 5G-kohtuasjas kaotuse

5G-tehnoloogia

FOTO: FABIAN BIMMER / REUTERS

Tallinna halduskohus jättis oma tänaõhtuse otsusega rahuldamata telekomiettevõtte Levikom kaebuse riigi 5G sageduslubade jagamise konkursi vastu ning kui see kohtuotsus jõustub, saab Eesti 5G arendustega edasi minna.

Kohus leidis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole konkursi teate aluseks oleva määruse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud ning määrus on õiguspärane.

Kohus leidis esmalt, et Levikomil puudus üldse kaebeõigus, kuna ettevõttel oli kohtuotsuse tegemise seisuga maksuvõlg ning esitamata on 2017.  ja 2018. aasta majandusaasta aruanded. 2016. aasta majandusaasta aruande andmetel ei vastanud aga nende netovara äriseadustikus sätestatud nõuetele.

«Levikomi 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded ei ole teadaolevalt auditeerimist läbinud ja seega puudub kohtul kindlus, et Levikomil on võimalik likvideerida konkursil kvalifitseerumist välistav maksuvõlg ja maksta (sageduste - toim) omandamise tasu, mille alghind on 1 597 000 eurot,» leidis kohus.

Kohtu hinnangul ei ole Levikomi konkursil kvalifitseerumine ning (neljanda) sagedusloa omandamine tõenäoline ega usutav ehk määrusel ja konkursi väljakuulutamisel puudub selline usutav puutumus Levikomiga, mis annab aluse eeldada tema subjektiivse õiguse riivet.

Seega leidis kohus, et Levikomil puudub antud asjas kaebeõigus, mis on ühtlasi kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.

Kohus analüüsis selguse saamiseks siiski ka sisuliselt kaebaja seisukohti määruse ja konkursi väljakuulutamise õiguspärasuse osas.

Peamiseks küsimuseks oli, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane.

MKM on selgitanud, et määrusega reguleeritavas sagedusalas otsustati kolme sagedusloa valiku kasuks seetõttu, et sagedusvahemikud soovitakse anda ettevõtjatele, kes on huvitatud ja võimelised arendama täisfunktsionaalsusega 5G sidevõrku, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G teenuseid, sh tulevikuteenuseid, mis võivad vajada ka suuremat sagedusvahemikku kui 100 MHz.

Eesmärk oli kindlustada sagedusala tõhus kasutus Eestis, st olukord, et ehitatakse võimalikult kiiresti ilma riigi toeta üle riigi turunõudlusele vastava levialaga toimepidavad 5G sidevõrgud, mis vastaksid ka äärmiselt suure andmemahuga elektroonilise side teenuste vajadusele ja initsieeriks uute teenuste tekke.

5G ei ole otseselt vajalik sideteenuste jaoks, kuid on vajalik uute teenuste ja tehnoloogiate nagu asjade interneti, tehisintellekti, virtuaal- ja liitreaalsuse, suurandmete, blokiahela jpm taolistel tehnoloogiatel baseeruvate uute rakenduste ja teenuste turule toomiseks.

Kohtu hinnangul riivaks nelja sagedusloa väljaandmine kaebaja ettevõtlusvabadust vähem kui kolme sagedusloa väljastamine.

«Selgituseks, välja antavast 400 MHz vahemikust on Eestis piiranguteta kasutuses 190 MHz, seda tulenevalt sellest et 10 MHz on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 MHz osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga koordinatsioonikokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus. Arvestades seega Eesti eripära, saab kolme sagedusloa kasuks otsustamist pidada kohtu hinnangul mõistlikuks keskteeks nii ettevõtjate, tarbijate kui laiemalt ka avaliku huvi kontekstis, et tagada võimalikult kvaliteetne teenus,» seisab otsuses.

Kohus lisas, et kuigi Levikom ei kuulu päris sellesse turusfääri, kuhu on määrusega korraldatud konkurss suunatud, s.o täisfunktsionaalsusega 5G sidevõrkude rajamine, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G teenuseid (sh tulevikuteenuseid), tuleks TTJA ja MKM-il tulevaste võimalike konkursside puhul tõsiselt kaaluda fookuse suunamist ka sellistele ettevõtjatele, kes võivad olla huvitatud ja võimelised rajama iseseisvaid võrke väiksema 5G teenusespektri tarbeks – et suurtelt teenusepakkujatelt sagedusressursside rentimise kõrval eksisteeriks reaalne võimalus ka isiklikke võrke rajada.

TAUST

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis 22.01.2019 vastu määruse nr 5 «Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz». Iga konkursi objekti alghind oli 1 597 000.

Määruse eelnõu nägi 5G konkursi tingimuste osas ette kaks alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga variandid. Vastu võetud määrusega piirati aga väljastatavate sageduslubade arvu kolmele ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 MHz. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kuulutas 19.02.2019 välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks, määrates konkursil osalemise tähtajaks 25.03.2019.

21. veebruaril vaidlustas Levikom Eesti OÜ kohtus konkursi teate, kohus keelaski esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise sagedusalas 3410–3800 MHz kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Tagasi üles