FOTO: Digitrak

Telia Eesti küberturvalisuse valdkonna juhi Aigar Käisi sõnul näitab erinevate petuskeemide levik Eestis kahjuks tõusutrendi, mistõttu on nii inimestel kui ettevõtetel oluline teada, kuidas selliseid skeeme ära tunda ning vältida, kirjutab Raigo Neudorf tehnoloogiaportaalist Digitark.

Üsna palju inimesi on Eestis kokku puutunud kahtlaste üleskutsete ja SMS-idega, milles tuntud teenusepakkujad justkui kutsuvad uuendama oma kontaktandmeid ja paroole, osalema erinevates auhinnaloosides jne. Millega on tegu?

Suur hulk selliseid üleskutseid on erinevad õngitsus- ja petuskeemid ning kahjuks on näha nende puhul märgatavat aktiivsuse tõusu.

Millised on peamised petuskeemid, mida kurikaelad näiteks SMS-i teel kasutavad?

Siin on päris mitu eri suunda. Olulise osa moodustavadki õngitsus- ja petu-SMS-id, mida tuntakse ka SMShingu nime all. Selliste SMS-ide puhul pöördutakse inimeste poole võimalikult personaalselt, jättes mulje, et tegu on kasutajale tuntud teenusepakkujaga. Asja tegelik eesmärk on aga meelitada inimest jagama oma kontaktandmeid ja paroole, et saada ligipääsu inimese pangakontole, e-postile või sotsiaalmeedia kontole.

Samuti levib päris palju libaloosimisi, mida taaskord esitletakse mõne tuntud ettevõtte auhinnakampaaniana. Näiteks lubatakse erinevate küsitluste, netiloosimiste ja muu sarnase puhul välja loosida uus telefon, aga tegelikkuses tellib heauskne kasutaja endale hoopis perioodilise teenuse, millega kaasneb igakuine tasu.

Kuidas ära tunda, et tegu on pettusega?

Pangad ja teised teenusepakkujad ei pane saadetavatesse SMS-idesse kunagi kaasa linki või üleskutset näiteks paroolide või kontaktandmete muutmise kohta. Üldjuhul toimuvad kõik sellised toimingud, loosimised ja küsitlused ikkagi ettevõtete ametlikes kanalites ning neid ei edastata SMS-iga. Kahtluse korral saab alati ka teenusepakkujaga ühendust võtta ning informatsiooni õigsust kontrollida.

Loe edasi Digitargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!