Vahemere Liidu juht: pöördugem migratsiooni juurpõhjuste juurde

  • Nasser Kamel: Eesti on digitaliseerituse osas üleilmne liider
  • Liidu juht: soodustada tuleks legaalset migratsiooni

Nasser Kamel

FOTO: Aivar Pau

Euroopa peaks Vahemere lõunakalda riikidest lähtuva migratsiooniprobleemi lahendamiseks pöörduma selle juurpõhjuste juurde ning Eestil kui maailma kõige digitaliseeritumal riigil on selles oma roll täita, leiab täna Tallinnas viibiv Vahemere Liidu peasekretär Nasser Kamel lühiusutluses Postimehele.

Milleks Vahemere Liit on ellu kutsutud ja millised on probleemid, millele te püüate lahendusi leida?

Me viime kokku ühelt poolt kõik 28 Euroopa Liidu riiki ja teiselt poolt 15 Vahemere lõuakalda riiki ja Balkanimaid. Oleme Barcelona protsessi järelmina aastal 2008 sündinud liit, millel on kuus peamist tegevusüksust.

Loomulikult veame me riikide vahelist poliitilist dialoogi, kuid selle kõrval ka valdkondlikku koostööd. Näiteks keskkonna valdkonnas veame ringmajanduse ja nn blue economy projekte, lisaks muidugi Vahemere ja ka Musta mere reostumise vastu võitlemise  projekte. Mitmed meie projektid on seotud veega – see pole küll probleem Eestis, küll aga sellistes piirkondades nagu Lõuna-Itaalia, Hispaania, Kreeka ning Tuneesia, Jordaania ja teised Vahemere lõunakaldal olevad riigid.

Loomulikult töötame me kliimamuutustega kui ühe kõige enam väljakutseid pakkuva probleemiga, millega kogu inimkond praegu vastamisi seisab. Me töötame kõrgharidusuuringute, ettevõtluse ja digitaalarengu, linnaruumiarengute ja transpordi valdkonnas ning laste ja naiste kaasamise teemadega.

See kõik eeldab, et te ei tegutse mitte ainult valitsuste vaid ka organisatsioonide ja ettevõtete tasandil?

Tegutseme me kolmel erineval  - ehk PPP - tasandil. Ühelt poolt muidugi klassikaline valitsustevaheline poliitiline dimensioon. Teine tasand on platvormid ehk kodanikuühiskond ja erasektor – kui me näiteks oleme täna siin Tallinnas digikonverentsil, siis oleme kaasanud kogu selle valdkonna siinse spektri, et valitsused kuuleksid otseallikast, mida sektor neilt ootab ja vajab. Kolmas P on siis juba projektid  - toetama projekte kõigis meie tegevusvaldkondades.

Ma lihtsalt pean seoses Vahemere piirkonnaga küsime teilt Euroopa rändeprobleemide kohta – see on iga eurooplase jaoks esimene teema, mis seoses Vahemere lõunakalda riikidega praegu mõtteisse tuleb. On see teema, millega te samuti töötate?

Loomulikult me tegeleme selle teemaga ja meil on olemas isegi migratsiooniteemade saadik. Aga kui olla teiega aus, siis meie metodoloogia on rohkem suunatud migratsiooni juurpõhjustega tegelemisele. Pean silmas tööd, keskkonnast tingitud põhjusi. Tahame jõuda selleni, et inimestel oleks oma kodumaal piisalat hea keskkond selle, et nad seal püsiksid.

Pean silmas näiteks veemajandusprojekte, mis aitavad riikide valitsuses oma veeressursse mõistlikult viisil kasutada.

Kuid me peame endale teadvustama endale veel midagi väga olulist. Demograafiline tasakaalustamatuse valguses Vahemere põhja- ja lõunakalda vahel tuleks tagant tõugata legaalselt immigratsiooni põhja ja lõuna vahel, mis oleks kasuks mõlemale poolele. Lisaks luua lõunakalda riikides töökohti, ettevõtlusvõimalusi. Selle probleemiga tegelemisel on rohkem kui üks vaatenurk.

Täna olete te kauges põhjariigis Eestis, me oleme uhked oma digisaavutuste ja e-valitsemise üle ning ekspordime oma lahendusi kõikjale maailmas. Kui nüüd Eesti ettevõtted loevad teie sõnumite ja tekib huvi hakata investeerima lõunakalda riikidesse, siis milline on teie tunne täna – kui avatud on need riigid põhjariikide investeeringuid vastu võtma?

Eesti on digitaliseerituse osas üleilmne liider. Põhjus, miks ma tänase konverentsi Tallinnas korraldasin, on toetada seda sõnumit. Kutsusime siia 15-20 riigi esindajad, et nad kuuleksid ja õpiksid, kuidas saavutada digieesmärke.

Eesti on välja ehitanud muljetavaldava IT-infrastruktuuri, seda näiteks kaasatuse määra osas. Teil on palju õpetada ja palju eksportida Vahemere Liidu riikide seas. Konverentsil on kohal ka mitmed Eesti ettevõtted, kes otse oma lahendusi tutvustada saavad. See kõik on alles algus sellele, et Eesti lahendusi Vahemere lõunakalda riikidele tutvustada.

Nasser Kamel ja Urmas Reinsalu tänase konverentsi eel

FOTO: Aivar Pau

Palun nüüd ennustust: kuhu on Vahemere põhja- ja lõunakalda suhted teie hinnangul jõudnud ütleme viie aasta pärast?

Palju tuleb ära teha. Loomulikult kaubandus kasvab ja koostöö tiheneb, kuid lõhe püsib ka aastal 2025. Pean silmas tohutud lõhet arengus. Mõned lõunakalda riigis on majandus kasvanud vaid 2-3 protsenti võrra, seda pole palju ja palju tuleb teha.

Vahemere Liidu sarnastel organisatsioonidel lasub tohutu vastutus, et vähendada seda lõhestatust ning tuua lõunariigid sellisele tasemele, et muuta kogu piirkond kõige stabiilsemaks ja rahumeelsemaks piirkonnaks kogu regioonis.

Maailmas domineerivad praegu selliseid jõud nagu USA, järjest kasvav Hiina ja peagi saabuv India. Euroopa Liidu ja Vahemere lõunapiirkonna riigid peaksid olema praegusega võrreldes palju enam integreeritud, et moodustada vähemalt sama jõuline plokk.

Seega ei mingeid Trumpi-stiilis müüre Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika vahele, nagu mõned poliitikud Eestiski ehk unistavad?

Ma soovin loogilist koostööd ja loogilist integratsiooni. Miks mitte ka USA-ga.

Tallinnas toimub täna rahvusvahelise konverents «Digipööre ja tuleviku digioskused», mida korraldavad ühiselt Eesti välisministeerium, Vahemere Liidu sekretariaat ning Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH koostöös Saksa majanduskoostöö ja arengu ministeeriumiga. Konverents keskendub kahele omavahel seotud teemale: üleminek digitehnoloogiale ning digioskused hoiakute kujundamiseks ja digipöörde toetamiseks.

Tagasi üles