/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/12/08/7389153t1h833a.jpg)
Eestis mitu aastat kehtinud viisade erirežiim startup'idele on toonud enim siia tööjõudu Ukrainast, Venemaalt ja Türgist.
Startup'id avasid ukse Eestisse ukrainlastele, venelastele ja türklastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamiselt on nende edu selles, et nende riikide arusaam iduettevõtlusest ja definitsioon kattub Eesti omaga – tehnoloogial põhinev, innovatiivne, skaleeritav ja potentsiaalselt kiire globaalse eduga ettevõte,» selgitas nende riikide edu statistikat haldava sihtasutuse Kredex esindaja Joonas Kerge.
Alates 2017. aasta jaanuarist on antud viisa või elamisluba kokku 482-le kolmandatest riikidest pärinevale iduettevõtjale ning 1351-le startup'ide töötajale.
Töötajate esimese viie päritoluriigi hulka kuuluvad statistika kohaselt India, Brasiilia, Ukraina, Venemaa ja Pakistan. Ettevõtjate tipuriigid on Iraan, Türgi, India, Venemaa ja Ukraina.
Ainuüksi sel aastal on saanud õiguse Eestisse ümber asuda 902 startup'idega seotud inimest.
Joonas Kerge märkis, et kindlasti ei saa järeldada, et startup-staatuse ja viisa või elamisloa taotluste puhul edukamates riikides on just madalama palgasooviga ja kõrge tehnilise oskusega inimesed.
«Asutajate puhul võib järeldada, et neis riikides ühtib definitsioon startup'ist kõige enam Eesti definitsiooni ja arusaamaga. Töötajate puhul on tegu spetsialistidega, kelle palganumbrid üldiselt ei erine Eesti startup'ide keskmisest palgast,» ütles Kerge.
Venemaa ja Ukraina on tipuriikide hulgas ka e-residentide päritoluriikide seas.