/nginx/o/2018/12/09/11642740t1h0a2d.jpg)
Keeleteadlased pole sugugi rahul statistikaameti plaaniga asuda alates järgmisest aastast rahvaloendusi vaid registripõhiselt läbi viima, kuna nii halvenevat ülevaade Eesti inimeste keeleoskuse kohta. Statistikaamet on aga täpselt vastupidisel seisukohal.
«Statistikaameti soov üle minna täielikult registripõhisele rahvaloendusele välistaks andmete kogumise elanikelt otse ja tooks kaasa olukorra, kus teave elanike keeleoskuse kohta jääks eelmiste loendustega võrreldes olulisemalt vaesemaks,» seisab ühispöördumises, millele on teiste seas allkirja andnud Birute Klaas-Lang Eesti keelenõukogust, Helle Metslang Emakeele Seltsist, Hannes Palang Tallinna ülikoolist, Renate Pajusalu Tartu ülikoolist ja Tiina Laansalu Eesti Keele Instituudist.
Nad leiavad, et Eestis kasutatavad registrid ei sisalda ammendavat infot isegi mitte elanike emakeele kohta, rääkimata muust keeleinfost – nagu riigikeeleoskusest eri vanuserühmades, mitmekeelsusest Eesti ühiskonnast või murdekeelte elujõust.
Statistikaamet leiab teadlaste pöördumist kommenteerides aga seda, et tavalise rahvaloenduse käigus kogutavad andmed on tegelikkuses vägagi pinnapealsed.
«Kahjuks ei jätku tavaküsitluse käigus loendusel reaalset ressurssi keeleoskust testida ja hinnata. Oleme eelmisel loendusel küsinud inimeste käest nende endi hinnanguid, kui palju nad keeli oskavad. Kui inimene ütleb neli keelt, siis kirjutame need keeled üles ja ongi kõik,» selgitas Postimehele statistikaameti projektijuht Diana Beltadze.
Registripõhisel loendusel saaks amet aga info registritest, mis on dokumendipõhised –näiteks kui inimene on sooritanud riigikeele eksami või riigieksamid või tasemeeksamid või on näha, et ta lõpetas õppekava koolis, kus õpiti kahte või kolme keelt.
«Täiendavalt lisan, et arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust, on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka erinevate uuringute vahendusel, sh eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes,» märkis Beltadze.
Tema sõnul lisandub igal aastal Eesti elanike erinevate rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread.
Muuhulgas on uuritud ka mitme koduse keelega erinevast rahvusest inimesi.
«Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid teostatakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust,» ütles Beltadze.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)