Riik tahab valla kiuste Jägalasse uut paekivimaardlat

Ruu küla Jõelähtmes on üks neist paikadest, kus on kaevandamisega seoses konfliktid üles kerkinud.

FOTO: Ruu küla heakorraselts

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on kohaliku omavalitsuse vastuseisule vaatamata hädavajalik avada uus paekivimaardla Harjumaal Jõelähtme vallas Ruu külas.

«Harju maakonnas on kaevandamislubadega antud ehituslubjakivi varustuskindluse tagatus jõudnud kriitilisele piirile,» leiab MKM oma eilses kirjas keskkonnaministeeriumile.

Ministeerium viitab Eesti Geoloogiateenistuselt 2018. aastal tellitud uurimistööle, mille kohaselt Tallinna idaosa põhiliselt ehituslubjakiviga varustavas Väo maardlas on kaevandatav varu ammendumas ning seetõttu on oluline lähiajal avada kaevandamiseks Jägala maardla.

Lisaks leiab ministeerium, et pikemaajaline varustuskindluse perspektiiv aastani 2050 eeldab Jägala maardla laiendamist lõuna ja edela poole, kuhu praegu on esitatud üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu loa taotlus.

Keskkonnaamet plaanib nüüd oma uue eelnõuga anda ettevõttele EMG Arendus loa plaanitaval alal uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ja selleks MKMilt arvamust küsitigi. Geoloogilise uuringu tegemine on EMG Arenduse hinnangul põhjendatud, kuna lähiajal ehitatav Rail Balticu raudteetrass vajab suuri ehitusmaavarakoguseid, mille tagajärjel võivad ammenduda kõik praegused ehitusmaavarade karjäärid piirkonnas.

Sama meelt on ka MKM. «Oleme seisukohal, et geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Seega vastab geoloogiline uuring Jägala X uuringualal riigi huvidele,» kirjutas MKM.

Uuringuluba taotleval EMG Arendusel pole hetkeseisuga ühtegi töötajat ning selle omanikud on Enn Pant, Kalev Järvelill, Rein Rätsep, Jan Johanson ja Martti Talgre.

Jägala X uuringuruum asub Harju maakonnas Katku kinnistul katastritunnusega 24504:008:0235. Uuringuruumi teenindusala pindala on 17,25 hektarit. Uuringu käigus tehakse alal kuni 20 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit.

Jõelähtme vallavolikogu oli aga möödunud aasta detsembris sellel alal igasuguste uuringute vastu.

«Ühehäälselt olid kõik volikogu liikmed vastu geoloogilise uuringu loa väljastamisele põhjusel, et tulenevalt planeeringutest ja Jõelähtme valla arengukavast ei oleks lubjakivi kaevandamine Katku maaüksusel võimalik,» kirjutas vallavolikogu esimees Väino Haab detsembris valla lehes.

Volikogu hinnangul on geoloogilise uuringu teostamine Jägala X uuringuruumis ja tõenäoline hilisem lubjakivi kaevandamine Katku maaüksusel vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Lisaks ei ole geoloogiline uuring ning sellele järgnev kaevandamine kooskõlas Jõelähtme valla ega kohaliku kogukonna huvidega.

Jõelähtme valla üldisemad kogemused näitavad, et kaevandamisega Jõelähtme vallale kaasnev kahju on suurem kaevandamisest johtuvast tulust.

«Tulenevalt kaevandamise spetsiifilisusest vallaelanike tööhõive kaevanduste tõttu reeglina ei suurene, küll kaasnevad kaevandamisega sageli mitmesugused keskkonnaalased probleemid. Kaevandamisega seonduvalt Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi,» leiab vald.

Katku maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega on valla arvates oht, et geoloogilise uuringu käigus rajatavate puuraukude kaudu võib jõuda reostus põhjavette ja võib halvemal juhul ulatuslikult levida. Lisaks tuleb maha raiuda kaevanduse kohale jääv metsamassiiv.

Katku maaüksusest umbes 200 meetri kaugusel teispool Jõelähtme-Kemba teed paikneb Madikse maaüksus, millele on Jõelähtme vallavolikogu kehtestanud elamute ehitamise detailplaneeringu. Maaüksuse vahetus läheduses, Ruu-Ihasalu maantee ääres, asuvad aiandusühistu Jägala liikmete elamud, millest enamik on aasta ringi kasutusel – piirkond on jagatud 31 elamukrundiks.

Jõelähtme vald on olnud ja on jätkuvalt seisukohal, et lubjakivi saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eestis rekonstrueeritavate või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi.

Uuringuluba taotlev EMG Arendus leiab aga, et uutele arendustele vastuseis ei ole praeguses ühiskonnas midagi ootamatut. «Antud juhul ei ole tegemist vastuseisuga väljakujunenud ja toimivasse majandusruumi lisanduvale tegevusele või mõnele seninägematule ettevõtmisele, vaid vastu ollakse pool sajandit kestnud normaalsuse ja iseenesest mõistetavuse muutumisele. Kui lisanduva või uue tegevuse juures jääb peale vastuseis, siis see ei mõjuta otseselt olemasolevat majanduskeskkonda, kuid konkreetsel juhul on lahendust leidmata tegemist juba tugevalt olemasolevat majanduskeskkonda mõjutava küsimusega,» seisab ettevõtte juhatuse liikme Jan Johansoni arvamuses.

Postimees kirjutas kevadel, et mai viimastel päevadel tegi riigikohus otsuse Tallinna lähedal Jõelähtme vallas loodud Ruu kohaliku kaitseala asjas. Otsus on järjekordne vahefiniš juba 15 aastat kestnud saagas, kus ühelt poolt soovivad AS Väo Paas ja riik pealinna lähedal paekivi kaevandada, kohalik kogukond ning Jõelähtme vald aga võitlevad selle vastu.

2011. aastal, pärast pikka ja pingelist menetlust, andis keskkonnaamet ASile Väo Paas esimest korda loa lubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivimaardlas Ruu küla piirkonnas. Kohalik kogukond vaidlustas otsuse ning sai kaks aastat hiljem riigikohtus ka võidu. Kuna kohus leidis kaevandamisloa väljaandmise otsuses vaid menetluslikke puudusi, ei kadunud kaevandamisoht samas kuhugi. 2017. aasta veebruaris võttis Jõelähtme vald piirkonna looduskaitseseaduse alusel kaitse alla – see samm välistas ühemõtteliselt kaevandamise. Ettevõtja sellega loomulikult ei leppinud ning pöördus omakorda kohtusse.

Riigikohus leidis, et kõnealusel juhul kasutas Jõelähtme vald ala kaitse alla võttes mõningaid asjakohatuid argumente, ja tühistas kaitseala loomise. Samas toonitas kohus, et kaevandamisoht võib olla üks põhjusi kaitseala loomiseks ja seega võib Jõelähtme vald vigade paranduse järel ala uuesti kaitse alla võtta.

Tagasi üles