FOTO: Telia

Telia asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri kodu on ehe näide sellest, kui nutikaks saab ühe majapidamise tehnoloogia ja asjade interneti toel muuta, kirjutab Karl Gustav Adamsoo tehnoloogiaportaalist Digitark. 

Kuigi asjade interneti mõiste on kasutusel olnud juba paarkümmend aastat, on selle tähendus ajaga muutunud. Ootused asjade internetile kasvasid kümme aastat tagasi, kui neljanda põlvkonna ehk 4G võrguühendus tuli laialdaselt kasutusele. Võrreldes varasemaga kasvasid nii ühenduskiirus kui ka stabiilsus ning koos sellega muutus ka asjade internet reaalsemaks ja kättesaadavamaks. Ometi võib 5G võrgu ootuses jätkuvalt öelda, et asjade interneti plahvatuslik kasv on alles ees.

Aga mis ikkagi on Internet of Things ehk asjade internet?

“Asjade internet on see, kui sa seod midagi siin füüsilises keskkonnas nii et sa saad tema kohta andmed internetikeskkonnas. Olgu siis see temperatuur, niiskus, energiatarve või midagi muud,” selgitas Telia Eesti asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner.

“Lihtsalt seletades on asjade internet erinevate seadmete kogum, mis on võrku ühendatud ning mis täidavad seal kindlat ülesannet. Seejuures ei ole vaja otseselt inimese sekkumist, kuna seadmed saavad oma ülesande jaoks olulise info kogumise ja vahetamisega iseseisvalt hakkama. Inimene peab kogutud andmete põhjal tegema järeldused ning seeläbi võtma vastu otsused. Nii on võimalik olenevalt olukorrast analüüsida protsesside efektiivsust, klientide vajadusi ja palju muud sarnast,” lausus Kärner.

Konkreetne element asjade internetis võib aga olla mingi sensor, nagu näiteks suitsu- või temperatuuriandur, spetsiaalne aparaat või tööriist, mis on loodud mingi konkreetse ülesande täitmiseks. Oluline on see, et seade ühendub võrku ning selle poolt edastatava info abil saab keegi kuskil mingeid järeldusi teha. Siinjuures on oluline ühenduse kiirus ja ka mobiilsus ehk juhtmevabadus.

Loe edasi Digitargast.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!