/nginx/o/2011/12/27/890784t1h2cde.jpg)
2012. aastaga algab Opeli 150. tegevusaasta ning 1862. aastal võis selle rajaja Adam Opel vaevalt ette kujutada, et tema ettevõte saab ühel päeval Euroopa üheks suuremaks autotootjaks, kirjutab Whatcar.ee.
Opel tähistab 150. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1862. aastal kasutas Adam Opel oma isa Saksamaal Rüsselsheimis asuvat lukksepatöökoda õmblusmasinate valmistamiseks. Peagi hakati müüma jalgrattaid ning 1886. aastal toodi turule esimene jalgratta mudel Velociped. 1920-ndate keskpaigaks on Opel kehtestanud end maailma suurima jalgrataste tootjana ning toodete nimekirja on lisandunud ka mootorrattad.
Opeli autotootmise ajalugu algab 1899. aastal, muutes ta pärast Daimler-Benz’i vanuselt teiseks Saksamaal tegutsevaks autode valmistajaks. 1902. aasta sügisel tutvustab Opel 10/12-hobujõulise mootoriga Lutzmanni auto patenti.
1906. aastaks tuli tootmisliinilt juba enam kui 1000 sellist sõidukit. Aastaks 1914 on Opel edestanud kõiki oma konkurente ning saanud suurimaks autotootjaks Saksamaal. Kaubamärk teeb endale nime populaarsete ja taskukohaste müügihitiks saavate mudelitega, nagu Doktorwagen (1909) ja Puppchen (1914).
1924. aastal on Opel esimene Saksa autotootja, mis hakkas tootma automatiseeritud konveierilindil. Lisaks sellele alustab ettevõte suurejooneliste raketikatsetustega, mis vallutavad ajakirjanduse pealkirju. Näiteks 1928. aastal murrab Opeli rakettauto Berliini Avus võidusõidurajal maismaa kiirusrekordi, saavutades kiiruseks 238 km/h.
1929. aastal tähistas autotööstuse jaoks raskeid aegu. Miljonid kaotasid ülemaailmse majanduskriisi käigus oma töö. Kahekümnendate lõpus kukub maailma majandus kokku nagu kaardimajake. Opelis reageeritakse siiski kiiresti ning leitakse Ameerika gigandi General Motorsi näol tugev partner. Rüsselsheimi autotootja on võimeline oma kohta turul kindlustama ning 1935. aastal suudab ta tõsta oma aastatoodangu üle 100 000 sõiduki tähise.
1936. aastaks on Opel suurim autotootja Euroopas - aastatoodanguga üle 120 000 sõiduki.
1962. aastal, mis langes ühte Opeli 100. sünnipäevaga, avati kaubamärgi teine tehas Bochumis, kus hakati valmistama uusi Kadette. 1960ndatel tuli välja mitmeid uusi mudeleid, mille hulka kuulusid Commodore, Manta ja GT mudelid. Kapitän, Admiral ning Diplomat mudelid vahetasid hiljem välja Senator ja Monza.
1980ndatel muutuvad tulipunktiks heitmetasemete piiramise teemad. Autotootja on esimene ettevõte Saksamaal, mis pakub täielikku autoparki katalüüsmuunduritega. 1989. aastast alates on kõik mudelid varustatud selle tehnoloogiaga.
1991. aastal teeb Astral debüüdi Opeli ohutussüsteem. Selles on ühendatud külgkokkupõrke kaitse, toed istmetes ja turvavöödes. 1992. aastal avab Opel oma Eisenachi tehase väravad, mis on sel ajal kõige kaasaegsem tehas maailmas.
Seejärel toob Opel turule mitmeid mudeleid: 1997. aastal saab Opelist esimene tootja Euroopas, mis toob turule ökonoomse kolmesilindrilise Corsa. 1999. aastal teeb debüüdi Zafira. Samal aastal tähistab Opel ka glamuurset tootmisjuubelit: senini on tehastest välja tulnud 50 miljonit Opeli autot.
Insignia turuletulekuga 2008. aastal toimub Opel tootemargi ümberpositsioneerimine. Uued lipulaeva mudelid alustavad tootemargi uut filosoofiat: vormika kunstipärasuse ühendamine Saksa täpsusega. Seda ideed on jätkatud uue Zafira Toureri ja Astra GTC-ga.
Opel ja tema Briti sõsartootemark Vauxhall müüvad autosid praegu enam kui 40 riigis. Ettevõttel on umbes 40 500 töötajat tehastes ja konstrueerimiskeskustes kuues Euroopa riigis. Ainuüksi 2010. aastal müüs Opel / Vauxhall enam kui 1,1 miljonit autot ja kergkaubikut ning saavutas Euroopas 6,2-protsendilise turuosa.