/nginx/o/2018/01/19/7496485t1h82db.jpg)
Siseministeerium tegi maatasa riigikogu õiguskomisjonis idufirmade survel algatatud ja nende endi tellimusel õigusbüroodes kokku kirjutatud seaduseelnõu, mille eesmärgiks oli jätta notarid kõrvale osaühingute omanikevahetuse tehingute kinnitamise protsessist ning tühistada osa võõrandamise vorminõuded.
Siseministeeriumi teatas, et eelnõus välja pakutud lahendus seab ohtu rahvusvahelise rahapesu tõkestamise nõukoja Financial Action Task Force rahvusvaheliste kohustuslike soovitustega vastavuses olemise.
Lisaks tekitab siseministeeriumi hinnangul küsitavust, kas Eesti riigi poolt tegelike kasusaajate kohustusliku registri pidamise nõuete järgimine on tagatud, kui võõrandamistehingutelt eemaldatakse vorminõuete järgimise kohustuslikkus.
Kui praegu toimub osa võõrandamistehingute puhul notarite kontroll tehingupoolte üle, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise üle, siis seadusemuutmisega saab äriühing ise valida, kas teeb tehingu notari vahendusel või mitte, kui osanikud on põhikirjas ühehäälselt sellise otsuse teinud.
«Kõnealuse muudatusega kaugeneb Eesti äriühingute ning nende omandisuhete läbipaistvuse põhimõttest. Sellega võib kaasneda oht, et seda hakkavad kuritarvitama need isikud, kellele muudatus hõlbustab äriühingute tegelike omanike ning kasusaajate varjamist. Nende asjaolude koostoimel tekib ka oht Eesti äriühingute väärkasutamiseks välismaal, mis omakorda võib kaasa tuua potentsiaalse maineriski Eesti riigile,» leiab siseministeerium.
Seadusemuudatuse peamiseks mõtteks on muuta ära praegu kehtiv regulatsioon, mille kohaselt peavad olema Eesti notarite juures tõestatud nii Eestis registreeritud osaühingu osa võõrandamise kohustus- kui ka käsutustehing. Startup'id peavad seda nõuet liiga koormavaks ja bürokraatlikuks ning tahavad notariaalse tõestamise nõude kaotamist ja selle asendamist osanike ühise otsusega põhikirja muutmiseks.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)