Riik on üürile võtnud tohutu hulga nõuetevastaseid kontoripindu

Parima energiatõhususe saavutate siis, kui ehitusse piisavalt investeerite.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Riigiasutustel on sõlmitud ligikaudu 150 üürilepingut energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavates hoonetes.

Probleem ilmnes 25. jaanuaril, mil Eesti sai Euroopa Komisjonilt rikkumismenetluse teate. Selles heidetakse ette, et Eesti valitsus on poolikult üle võtnud direktiivi, mille kohaselt tohivad riigiasutused osta või rendile võtta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid. Eesti oli nimelt kehtestanud erandi, et jätta nõude alt välja alla 250-ruutmeetrised hooned.

Riik asus pärast teate saamist asja uurima ja nii selguski, et riigil on suurusjärgus 150 üürilepingut, millega on kasutusse võetud alla 250 m² suurune pind energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavas hoones.

Nüüd muudetakse see erand majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses ära ja pärast muudatuse jõustumist peab keskvalitsus hakkama kontrollima ostetavate hoonete miinimumnõuetele vastavust ka siis, kui reaalne kasutuspind jääb alla 250 ruutmeetri.

Eeldatav kulude kasv seoses olemasolevate rendilepingute lõpetamise ja uute sõlmimisega on rahandusministeeriumi hinnangul 200 000 eurot aastas.

Tagasi üles