Poliitikud: maanteeametist sai interneti pidur

Valguskaabli paigaldus.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Maanteeamet on asunud pahatahtlikult takistama kiire interneti jõudmist maapiirkondadesse, leiab riigikogu lairibavõrgu toetusgrupp.

«Toetusgrupp on veendunud, et kõik riiklikud asutused ja ettevõtted peavad tegema koostööd riiklike eesmärkide saavutamisel, mitte otsima vabandusi, miks midagi teha ei saa. Ühiselt leidsime, et suurimaks takistuseks viimase miili ehitamisel on osutunud maanteeamet,» ütles toetusrühma esimees Erki Savisaar pärast eile toimunud koosolekut.

Savisaare sõnul võib üldjoontes jagada maanteeametiga seotud probleemid kaheks:

  • Maanteede renoveerimisel ja ehitamisel «unustatakse» planeerida sidetrassid ja ka sidetrasside läbiviigud maanteede alt ning ka perspektiivsed mobiilimastid.
  • Olemasolevate planeeringute juures on äärmiselt keeruline projektidele kinnituse saamine, kuna peamiselt püütakse leida põhjusi, miks kaabel ei tohiks üle maantee minna või olla maantee kõrval – a la «äkki me ehitame kunagi tunneli selle koha peale jms ettekäänded».

«Kiire interneti viimine maapiirkondadesse on äärmiselt oluline regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel ning elukvaliteedi tõstmisel väljaspool tõmbekeskusi. Euroopa riikidest on Eesti interneti ligipääsetavuses 28. kohal. See ei ole väärikas koht e-riigile,» märkis Savisaar.

Savisaar selgitas, et järgnevatel kohtumistel soovib toetusrühm jõuda selgusele, kuidas parandada koostööd maanteeametiga.

Ootame maanteeameti kommentaari. 

Kiire interneti viimase miili peamiseks väljaehitajaks hajaasustusega piirkondades on riigiettevõte Elektrilevi, kes on saanud selleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM) 20 miljonit eurot toetust. Maanteeamet tegutseb samuti MKMi haldusalas. 

Elektrilevi taristuliitumiste teenuste juht  Oliver Ruus arvas erinevalt poliitikutest, et maanteeamet ei ole sidevõrgu ehitamise projektis takistuseks.

«Vastupidi, sidevõrgu ehitus tähendab koostöö tegemist mitmete erinevate osapooltega, teiste hulgas ka Maanteeametiga, kui meil on vaja võrgu rajamiseks teid ületada. Arusaadavalt esineb sellega seoses piiranguid ja kõiki osapooli rahuldava kokkuleppe saavutamine nõuab põhjalikku tööd,» oli Ruus diplomaatiline. 

Ta loodab, et tulevikus jõutakse ametiga tüüpsete lahendusteni, kuidas teede ja sidevõrkude arendus mahuvad hästi ühte ruumi.

Tagasi üles