Maanteeamet Savisaarele: me ei pidurda interneti levikut

Valguskaabli paigaldus.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Maanteeamet ei nõustu riigikogu lairibavõrgu toetusrühma juhi Erki Savisaare väitega, justkui oleks amet asunud suurimaks takistuseks nn viimase miili ühenduste väljaehitamisel.

«Kindlasti ei ole maanteeamet käitunud pahatahtlikult ega otsinud põhjusi, miks tehnovõrke teemaale mitte lubada. Sidetaristu arendamine on täna kindlasti vajalik, selles ei ole kahtlust. Toetusgrupis maanteeamet ei osalenud ja selles osas meie poole pöördutud ei ole,» ütles Postimehele maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi.

Mõnevõrra teisel arvamusel oli oma eilses avalduses Erki Savisaar. «Toetusgrupp on veendunud, et kõik riiklikud asutused ja ettevõtted peavad tegema koostööd riiklike eesmärkide saavutamisel, mitte otsima vabandusi, miks midagi teha ei saa. Ühiselt leidsime, et suurimaks takistuseks viimase miili ehitamisel on osutunud maanteeamet,» ütles toetusrühma esimees Erki Savisaar pärast eile toimunud koosolekut.

Maanteede renoveerimisel ja ehitamisel «unustatakse» Savisaare sõnul planeerida sidetrassid, sidetrasside läbiviigud maanteede alt ning ka perspektiivsed mobiilimastid. Olemasolevate planeeringute juures on poliitiku sõnul aga äärmiselt keeruline projektidele kinnituse saamine, kuna peamiselt püütakse leida põhjusi, miks kaabel ei tohiks üle maantee minna või olla maantee kõrval.

Martin Lengi sõnul on maanteeamet teinud aga koostööd nii Elektrilevi, muude võrguarendajate kui ka projekteerijatega ning proovinud aidata kaasa viimase miili rajamisel mõistlike lahenduste leidmisele.

«Teeprojektide koostamisel on tehnovõrkude omanikud kaasatud. Maanteeamet saab arvestada muu taristu osas nende vajadustega, mida teenusepakkujad on projekteerimise käigus välja toonud,» ütles Lengi.

Ta märkis, et teede ehitusobjektide raames on väga keeruline hinnata, millist taristut erinevad teenusepakkujad vajavad.

«Eelkõige oleks sellistel juhtudel vajalik tehnorajatiste omanikepoolne õigeaegne vajaduste selgitamine ja valmidus vastavatesse võrguelementidesse investeerida,» ütles Lengi. «Maanteeamet peab hoolitsema, et riigitee rajatised säiliksid ja oleksid ohutud, samuti arvestama riigiteede hoolduse ja arendusvajadustega. Erinevatel põhjustel võib teega külgnevalt olla asukohti, kuhu tehnovõrgu rajamine ei ole mõistlik või otstarbekas.»

Ka Elektrilevi taristuliitumiste teenuste juht Oliver Ruus arvas erinevalt poliitikutest, et maanteeamet ei ole sidevõrgu ehitamise projektis takistuseks.

«Vastupidi, sidevõrgu ehitus tähendab koostöö tegemist mitme osalisega, teiste hulgas ka maanteeametiga, kui meil on vaja võrgu rajamiseks teid ületada. Arusaadavalt esineb sellega seoses piiranguid ja kõiki rahuldava kokkuleppe saavutamine nõuab põhjalikku tööd,» oli Ruus diplomaatiline.

Ta loodab, et tulevikus jõutakse ametiga tüüpsete lahendusteni, kuidas teede ja sidevõrkude arendus kooskõlla viia.

Eesti on Euroopa Liidus interneti püsiühenduse levikult viimaste seas. Kogu Euroopa püsivõrgu toetusraha (ligi 70 miljonit) on läinud Põhjamaade telekomiettevõtete mobiilimastide ühendamise peale ja osalt ka kohalike omavalitsuse hoonete ning riiklikult tähtsate objektide (näiteks Ärma talu Viljandimaal) varustamiseks kiire internetiga. 

Tagasi üles