Kuigi maailmas võetakse üha enam kasutusele sotsiaalroboteid, mis aitavad inimesi erinevate tegevustega, pole alati lõpuni läbi mõeldud nendega seotud potentsiaalsed turvariskid, vahendab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.
Sotsiaalrobotite üha laiem kasutamine toob kaasa uued ohud
Sotsiaalrobot on olemuselt autonoomne robot, mis suhtleb inimestega, järgides oma rolliga seotud sotsiaalset käitumist ja reegleid. Nii kasutatakse neid näiteks klienditeenindajatena, eakate abistamisel jne.
Turvalahenduste looja Kaspersky teadlased avaldasid hiljuti aruande sotsiaalrobotite turvalisuse hetkeseisu kohta. Aruandes eeldatakse, et roboteid saab häkkida ning sellest tulenevalt uuriti nende võimalikke turvariske. Kokkuvõttes tuvastati robotite puhul kolm potentsiaalset riski: juurdepääsu saamine piiratud ruumidesse, tundliku teabe hankimine ja inimeste veenmine ohtlike tegevuste tegemiseks.
Teadlased viisid läbi kolm sotsiaaltehnoloogilist ülesannet, et uurida, kas ja kuidas peavad täiskasvanud inimesed vastu ühe roboti sotsiaalsele survele. Selleks kasutati robotit, mille rinnale oli paigaldatud tahvelarvuti erineva teabe kuvamiseks ja kasutajate sisendi saamiseks.
Kuidas mõjutasid robotid inimesi?
Esimene uuring ehk Robot jälitamas hõlmas roboti paigutamist raamatukogu, tehnoloogiainkubaatori ja rahvusvahelise mikroelektroonika uurimisinstituudi hoone sissepääsu juurde. Vaatamata sellele, et nende asutuste töötajaile olid antud ranged juhised kedagi hoonesse mitte lasta, leiti, et koguni 40% inimestest lasi roboti turvatud alale.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!
- Sul on ka teema pakkuda? – räägi meile sellest!
- Kuidas olla Digitargem?