/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/11/27/12769010t1h69db.jpg)
Ei kehtiv turvaseadus ega äsja kooskõlastamisele saadetud uus turvategevuse seadus anna turvameestele õigust siseneda kontrollitavate isikute tuvastamiseks riiklikesse andmebaasidesse.
Turvamehed ei pääse ligi riiklikele andmebaasidele
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Eimar Veldre sõnul on turvatöötajatel õigus tuvastada kontrollitavate isikusamasus isiku kinnipidamisel, temalt eseme või aine hoiule võtmisel ja juhul, kui see on kohustuslik mitteavaliku valveobjekti kasutamise korra kohaselt.
Eelnõus on eeskujuks võetud korrakaitseseaduses sätestatud regulatsioon, ent turvatöötaja võimalused isikusamasuse tuvastamiseks on siiski ahtamad kui korrakaitseorganil – peamiseks võimaluseks on dokumendile kantud nime, sünniaja ja -koha võrdlemine isiku ütlustega, samuti foto ja isiku võrdlemine.
«Sõrmejälgede võtmise ja riiklikele andmekogudele juurdepääsemise õigust eelnõus turvatöötajale ei ole antud,» kinnitas Veldre.
Turvamehed võivad kauplusevargaid pista suvalistesse kambritesse
Mis puudutab turvameeste poolt inimeste kinnipidamist ja selleks kasutatavaid ruume, siis eraldi ruuminõudeid eelnõu ei sätesta. See tähendab, et vahel tunde politsei saabumist ootavaid poevarguses kahtlustatavaid võib hoida ruumis, kus puudub ventilatsioon, joogivesi, häirenupp kinnipidaja kutsumiseks või WC kasutamise võimalus. Näiteks on selline kinnipidamisruum Tallinnas Kristiine keskuses. Lugejafoto selle seinal viitab kolmetunnisele kinnipidamisele:
/nginx/o/2019/11/27/12770238t1hd192.jpg)
«Eelnõuga sätestatakse turvatöötaja õigus isik kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust. Arusaadavalt on see kõige intensiivsem meede,» ütles Eimar Veldre.
Ta märkis, et kehtiva turvaseaduse alusel oli kaheldav, kas turvatöötaja õigus isik kinni pidada laieneb ka tema viimisele turvaruumi ja seal hoidmisele. Riigikohus on selle lahendi punktis 12 öelnud, et sellist õigust turvameestel üldse pole. Uus seadus annab selles osas turvatöötajatele aga selge õiguse.
Turvatöötajal on eelnõu järgi isiku kinnipidamiseks mitmeid aluseid. Nende hulgas on kinnipidamise aluseks ka kahtlus, et valveobjektil viibiv isik on toime pannud valveobjektiga seotud süüteo. Süüteo toimepanemise kahtluseks võib anda alust näiteks turvavärava signaal või teenistuskoera märguanne, samuti valveseadmestiku salvestiselt süüteo tuvastamine.
Lisaks sätestatakse sarnaselt kehtivale turvaseadusele turvatöötaja õigus ja samas ka kohustus kinnipeetud isik viivitamata politseile üle anda või politseisse toimetada.
«Kinnipeetud isikul on õigus saada teada kinnipidamise põhjused ja olla inimlikult koheldud. Tal on õigus eeldada, et ta antakse politseile viivitamata üle või põhjuse äralangemisel vabastatakse,» ütles Veldre.