Jaburus riigiettevõttes: osaleda hankel, et trahvi maksta ja loobuda (1)
28. november 2019, 14:02
Riigiettevõte Elektrilevi osales enampakkumisel elektriautode laadimisvõrgustiku ELMO omandamiseks, kuigi teadis, et Euroopa Liidu eeskirjad keelavad tal peatselt seda omandamast ning lisaks tuleb tal Eesti riigile taristu sundmüümise eest trahvi maksta.
Ettevõte teatas 22. oktoobril, et sõlmis kolmepoolse lepingu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning KredExiga elektriautode kiirlaadimisvõrgu ehk ELMO ülevõtmiseks alates 22. novembrist ehk möödunud reedest.
«Alates uuest aastast tahame elektriautode laadimisvõrgustikus sisse viia juba olulised uuendused,» ütles Elektrilevi juht Jaanus Tiisvend teadaandes. «Meie soov on mitmes asukohas olemasolevaid kiirlaadijaid kaasajastada, et tekiks ka Euroopa elektriautode poolt kasutatavast CCS-pistikust laadimise võimalus. Mitmes asukohas suurendame võrguühendust, et tõsta laadimiskiirust.»
Paraku jättis ettevõte teatamata, et saab taristut omada vaid üürikest aega, kuna on sunnitud selle järgmisel aastal maha müüma.
Portaal Geenius kirjutab, et kurioosne olukord on tingitud Euroopa Liidu (EL) direktiivist, mis muudab senist elektrituruseadust ning ütleb, et jaotusvõrguettevõtted, milleks Elektrilevi on, ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte.
MKM transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani kinnitusel võetakse direktiiv Eestis üle hiljemalt järgmise aasta lõpuks.
Gailen selgitas Postimehele, et kui Elektrilevi otsustab direktiivi jõustumisel ELMO võrgu ära müüa viie aasta jooksul, siis tuleb tal enampakkumise lepingu järgi tasuda leppetrahvi 10 protsenti lepingu summast ehk ligikaudu 30 000 eurot.
Gailan kinnitas, et MKM oli direktiivi muutusega kursis alates 2018. aasta lõpust ning teavitas sellest ka Elektrilevi ja ettevõte sai sellega oma edasistes otsustes ning soovi korral oma pakkumisest loobuda. Seda aga ei tehtud.
KOMMENTAAR
Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna:
Kuna Elektrilevi kavatseb täiel määral täita kõiki seadustest ja lepingulistest suhetest tulenevaid kohustusi, ei ole mistahes trahvide üle arutlemine hetkel kohane.
Direktiivi lõpptekst selgus 2019. aasta suvel. Pakkumise ELMO laadimistaristu hankimiseks tegime aasta enne seda ehk 2018. aasta suvel. Seega vale on väita, et tegime pakkumise teadmises, et peame sellest nii või teisiti loobuma. Enampakkumisel osaledes lähtusime kehtivast seadusandlusest.
Jah, pakkumise koostamise hetkel olime teadlikud, et selline säte direktiivi võib tulla, kuid selles faasis ei olnud arengud nii kindlad, et seda tegutsemise aluseks võtta. Pigem nägime ette, et kui need arengud ka seadustes lõpuks kajastuvad, leiame omalt poolt olukorrale mõistliku lahenduse.
Oleme endiselt kindlad, et leiame olukorrale mõistliku lahenduse ja töötame erinevad võimalikud stsenaariumid välja hiljemalt järgmise aasta kevadel. Ükskõik milline stsenaarium ei takista meie plaane võrku praegu arendama hakata. Näeme siin elektrivõrguga vajalikku sünergiat – elektrivõrku tuleb tulevikus suuri võimsusi vajava laadimisvõrguga igal juhul sünergias kavandada. Seega jätkame laadimisvõrgu arendamise elluviimist.