Levikom sai 5G kohtuvaidluses taas kaotuse

5G

FOTO: Long Wei/ZUMAPRESS.com

Tallinna ringkonnakohus otsustas eile sarnaselt halduskohtuga jätta rahuldamata telekomiettevõtte Levikom kaebuse riigi 5G-sageduslubade jagamise konkursi vastu ning kui see kohtuotsus jõustub, saab Eesti 5G-arendustega edasi minna.

Levikomi juht Peep Põldsamm kinnitas portaalile Geenius, et Levikom kaebab otsuse edasi. Tema hinnangul on 5G osas vaja nelja ja enamat luba, et turule saaksid uued tulijad tekkida.

«See, kas uue tulijana päris 5G-võrkude ja teenustega tuleb Eestis turule Levikom või Bite või DNA või Vodafone, pole Eestile suurt vahet – tähtis on, et uus tulija, kellel pole 4G-pommi jala küljes, tuleks ja kiiresti, aga selleks on vaja nelja ja enamat luba,» ütles ta.

Tallinna halduskohus leidis septembris, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 5G-konkurss on õiguspärane.

Kohus leidis esmalt, et Levikomil puudus üldse kaebeõigus, kuna ettevõttel oli kohtuotsuse tegemise seisuga maksuvõlg ning esitamata on 2017.  ja 2018. aasta majandusaasta aruanne. 2016. aasta majandusaasta aruande põhjal ei vastanud aga nende netovara äriseadustikus sätestatud nõuetele.

«Levikomi 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanne ei ole teadaolevalt auditeerimist läbinud ja seega puudub kohtul kindlus, et Levikomil on võimalik likvideerida konkursil kvalifitseerumist välistav maksuvõlg ja maksta (sageduste – toim) omandamise tasu, mille alghind on 1 597 000 eurot,» leidis kohus.

Kohtu hinnangul ei ole Levikomi konkursil kvalifitseerumine ning (neljanda) sagedusloa omandamine tõenäoline ega usutav ehk määrusel ja konkursi väljakuulutamisel puudub selline usutav puutumus Levikomiga, mis annab aluse eeldada tema subjektiivse õiguse riivet.

Kohus analüüsis selguse saamiseks siiski ka kaebaja seisukohti, mis puudutasid määruse ja konkursi väljakuulutamise õiguspärasust. Peamiseks küsimuseks oli, kas määrus, mis annab nelja asemel välja kolm sagedusluba, riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane.

MKM on selgitanud, et kolme sagedusloa kasuks otsustati seetõttu, et sagedusvahemikud soovitakse anda ettevõtjatele, kes on huvitatud ja võimelised arendama täisfunktsionaalsusega 5G-sidevõrku, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G-teenuseid, sh tulevikuteenuseid, mis võivad vajada ka suuremat sagedusvahemikku kui 100 MHz.

Eesmärk oli kindlustada sagedusala tõhus kasutus Eestis, st olukord, et vastavad sidevõrgud ehitatakse ka võimalikult kiiresti, ilma riigi toeta, üles ja et need vastaksid äärmiselt suure andmemahuga elektroonilise side teenuste vajadusele ja initsieeriksid uute teenuste tekke.

5G ei ole otseselt vajalik sideteenuste jaoks, kuid on vajalik uute teenuste ja tehnoloogiate, nagu asjade interneti, tehisintellekti, virtuaal- ja liitreaalsuse, suurandmete, blokiahela jpm taolistel tehnoloogiatel baseeruvate uute rakenduste ja teenuste turule toomiseks.

Halduskohtu hinnangul riivaks nelja sagedusloa väljaandmine kaebaja ettevõtlusvabadust vähem kui kolme sagedusloa väljastamine.

«Selgituseks, väljaantavast 400 MHz vahemikust on Eestis piiranguteta kasutuses 190 MHz, tulenevalt sellest, et 10 MHz on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 MHz osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga koordinatsioonikokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus. Arvestades seega Eesti eripära, saab kolme sagedusloa kasuks otsustamist pidada kohtu hinnangul mõistlikuks keskteeks nii ettevõtjate, tarbijate kui laiemalt ka avaliku huvi kontekstis, et tagada võimalikult kvaliteetne teenus,» seisab otsuses.

Kohus lisas, et kuigi Levikom ei kuulu päris sellesse turusfääri, kuhu on määrusega korraldatud konkurss suunatud, s.o täisfunktsionaalsusega 5G-sidevõrkude rajamine, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G-teenuseid (sh tulevikuteenuseid), tuleks TTJAl ja MKMil tulevaste võimalike konkursside puhul tõsiselt kaaluda fookuse suunamist ka sellistele ettevõtjatele, kes võivad olla huvitatud ja võimelised rajama iseseisvaid võrke väiksema 5G-teenusespektri tarbeks – et suurtelt teenusepakkujatelt sagedusressursside rentimise kõrval eksisteeriks reaalne võimalus ka isiklikke võrke rajada.

Sageduslubade andmise määrus

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis 22.01.2019 vastu määruse nr 5 «Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz». Iga konkursi objekti alghind oli 1 597 000.

Määruse eelnõu nägi 5G-konkursi tingimuste osas ette kaks alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga variandid. Vastu võetud määrusega piirati aga väljastatavate sageduslubade arvu kolmele ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 MHz. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kuulutas 19.02.2019 välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks, määrates konkursil osalemise tähtajaks 25.03.2019.

21. veebruaril vaidlustas Levikom Eesti OÜ kohtus konkursi teate, kohus keelaski esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise sagedusalas 3410–3800 MHz kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Tagasi üles