EAS kummutas kaitseminister Jüri Luige väited

Milremi mehitamata roomiksõiduk

FOTO: Mihkel Maripuu

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) leiab vastupidiselt kaitseministeeriumile, et relvade tootmisega tegelevate ettevõtete ja laiemalt kogu kaitsetööstuse rahalisele toetamisele piiranguid seatud pole.

«EAS toetab ekspordile suunatud ettevõtlust ning kaitsetööstus on üks tööstusharu teiste seas. EASi toetustes ja teenustes eraldi piiranguid kaitsetööstusele ei ole,» ütles EASi toetuste keskuse direktor Monica Hankov.

Kaitseminister Jüri Luik saatis möödunud nädalal majandusministeeriumile kirja, milles märkis, et Eesti riik peaks investeerimisfondide kaudu süstima kohalikesse kaitsetööstusettevõtetesse senisest rohkem raha, kuna sektori eripäradest tulenevalt on ettevõtetel sageli probleeme nii laenutagatiste saamisega kui ka investeeringute kaasamisega.

«Näiteks on nii finantsteenuseid pakkuv sihtasutus KredEx kui ka riikliku riskikapitalifondi valitseja SmartCap kinnitanud, et investeeringute puhul on tõepoolest kaitsetööstusel teatud piirangud, mille tõttu see sektor ei ole investoritele atraktiivne või nad ei tohi sinna investeerida,» seisab Jüri Luige kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM).

Minister tegi seetõttu ettepaneku, et MKM ja EAS uuriksid võimalusi, kus riigi tootearendusmeetmete puhul oleksid abikõlblikud ka relvade ja laskemoonaga seotud projektid. Sihtasutus Kredex võiks Luige hinnangul aga analüüsida võimalusi kasvufaasis olevatele kaitsetööstusettevõtetele riskikapitali investeeringute pakkumiseks.

Monica Hankovi sõnul  on juba EASi klientide seas ka kaitsetööstuse valdkonna ettevõtteid.

«Praegu on käimas näiteks projekt «Kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klaster», mille eesmärk on tõsta ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kaitse- ja julgeolekusektori turgudel ning seeläbi suurendada müügitulu ning lisandväärtust. Lisaks oleme eraldi toetanud kaitsetööstuse valdkonna ettevõtteid, näiteks Threod Systems OÜ ja Milrem AS,» ütles Hankov.

Samamoodi nagu fondifondi investeeringuid, on rahastatud näiteks Viljandi pakiautomaaditootjat  Cleveron, milles riigil on osalus 13 protsenti.

Kaitseministeerium ise on viimase kümne aastaga kaitsetööstussektori tekitamiseks investeerinud kokku 4,4 miljonit eurot, toetades näiteks ettevõtete ekspordipotentsiaaliga kaitsealaseid teadusarendusprojekte.

Viimasel paaril aastal on kaitsetööstuse toetamise eelarve olnud kuni 700 000 eurot aastas, mida on näiteks neli korda rohkem kui suurt meediatähelepanu pälviva «Ajujahi» konkursi auhinnafond. 2018. aastal läks kaitseinvesteeringute 251 miljoni eurosest kogumahust 53 Eesti ettevõtetele.

Eesti kaitsetööstusettevõtete käive on aastas rohkem kui 80 miljonit eurot, millest eksport moodustas 2018. aastal 39 protsenti ehk 34,3 miljonit eurot, ja see kasvab umbes 10–15 protsenti aastas. Ettevõtete peamised sihtturud on Põhjala ja Balti riigid, aktiivselt tegutsetakse ka USA ja Lähis-Ida suunal.

Eesti kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitseotstarbelise varustuse tootmisega, aga ka küberkaitselahendustega, autonoomsete süsteemide, sensorite, side- ja seiretehnoloogiate ja elektroonika arendamisega. Väga vähesel määral toodavad Eesti ettevõtted militaarrelvi ja laskemoona.

Tagasi üles
Back