Absurd: Eestis on teadmata kadunud 184 000 autot

Romu Foto: Kenno Soo

Eesti liiklusregistris on arvel 184 000 autot, mille saatuse kohta puudub riigil vigase seaduse tõttu igasugune teadmine.

Jutt käib mootorsõiduktitest, mis on üle kümne aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust, ning mille registrikanne on määramata ajaks peatatud. Kui 2013. aastal oli selliseid sõidukeid 130 000, siis tänaseks on see kasvanud veel 54 000 võrra. On alust arvata, et neid mootorsõidukeid suures osas ei ole enam olemas.

Sellise olukorra põhjus peitub 2013. aastal vastu võetud liikluskindlustuse seaduse muudatustes, mille tulemusena loodi liiklusregistrisse nn mitteaktiivne osa – see tähendab, et sõidukite, mille viimasest tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse poliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat, registrikanne liiklusseaduse alusel peatatakse.

Registrikanne taastub, kui sõiduk läbib tehnoülevaatuse, kuid praktikas on see suurema osa selliste sõidukite puhul väga vähetõenäoline.

Keskkonnaminister Rene Kokk tõdes kirjas valitsusliikmetele, et liiklusregistrile esitatakse aastas sadu uusi avaldusi mootorsõiduki kustutamiseks liiklusregistrist ilma lammutustõendita. «Massiline avalduste esitamine viitab laiemalt ebaseaduslikule lammutustegevusele. Jäätmeseadus sätestab, et kasutuselt kõrvaldatud sõiduki saab liiklusregistrist kustutada vaid lammutuskoja lammutustõendiga,» märgib Kokk.

Seetõttu satuvadki sellised ebaseaduslikult lammutatud sõidukid lõpuks liiklusregistri mitteaktiivsesse ossa. Kuna ebaseaduslikult lammutatud sõiduki omanikule sellega mingeid tagajärgi ei kaasne, siis ei ole sõidukiomanikel ka huvi anda sõiduk üle ametlikule lammutuskojale, sest ise lammutades või müües sõiduki ebaseaduslikule lammutajale on võimalik teenida rohkem tulu.

«Julgen väita, et Eestis on lammutatud illegaalselt tuhandeid kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid. Illegaalsed lammutuskojad suure tõenäosusega ei vasta kehtestatud nõuetele ega seal tekkivate jäätmete käitlemine jäätmeseaduse nõuetele. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite illegaalne lammutamine avaldab tõsist keskkondlikku ning majanduslikku ohtu,» tõdeb minister.

Millest minister oma kirjas ei räägi, on asjaolu, et seesama seadus on sedavõrd absurdne, et ammu lammutatud autode puhul pole mitte ühtegi seaduslikku võimalust neid registrist kustutada.

Kuidas ma hävinud romu registrist kustutada üritasin

Siinse artikli autor proovis ammu hävinud auto registrist kustutamise oma nahal järele. Sisenesin arvutis maanteeameti iseteenindusse ja saatsin seal konkreetse palve kustutada oma nimel olev 1985. aastal toodetud ja ammustel tudengiaegadel ribadeks sõidetud ja juppideks lammutatud auto kustutamiseks.

Kinnitasin, nagu seadus ette näeb, et auto on hävinud ja avaldasin kahetsust, et mul pole esitada vastavat tõendit ei lammutuskojast ega prügiettevõttest ehk jäätmekäitlejalt. Arvan, et turult saaks selliseid pabereid suhteliselt kerge vaevaga, aga sellele teele ei tahtnud ma minna.

Tagajärg: selline asjade käik pole Eestis lihtsalt võimalik. Selline auto jääb omaniku nimele igavesti ja võib olla läheb ilmaliku tee lõppedes kaasa ka pärandvarana.

Täpsemalt on kord selline, et kui auto on ilma tõendavate paberiteta hävinud enne 2004. aasta 1. maid, siis on teoreetiliselt siiski võimalik see omaniku nimelt autoregistrist maha saada. Kui aga pärast seda, siis on vaja paberit.

Kui sõiduk ei ole lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid ning maanteeametile ei ole esitada nõuetekohast lammutustõendit, siis paraku ei ole seaduslikku alust sõiduki registrist kustutamiseks.

Väidetavalt on päris palju vanu autosid liikunud ka Venemaale ja pisut ka Valgevenesse - autodele jäävad seejuures külge Eesti numbrid ja nii puudub Venemaal vajadus nendega neis riikides ülevaatusel käia. Lisaks heidetakse praegusele olukorrala ette, et autolammutajad kasutavad neile kaela kukkunud õnne ära ning maksavad lammutamisele toodud autode eest palju väiksemat hinda kui metallikokkuostjad. 

Sõidukite registrist kustutamine on reguleeritud liiklusseaduse § 77 lg 6 punktidega 1–8. Seal on välja toodud:

Mootorsõiduk või selle haagis kustutatakse registrist:

1) mootorsõiduki või selle haagise väljaviimisel Eestist seoses mootorsõiduki või selle haagise omaniku teise riiki elama asumisega või sõiduki võõrandamisel teise riiki;

2) nõuetekohase lammutustõendi alusel, kui tegemist on kolmerattalise mootorratta või kerge neliratta, sõiduauto või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga. Käesolevas punktis nimetatud mootorsõiduki, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, registrist kustutamiseks ei pea lammutustõendit esitama;

3) ajutiselt registreeritud mootorsõiduki või selle haagise registreerimistähtaja lõppemisel;

4) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata sõiduki või vanasõiduki puhul omaniku või tema esindaja taotluse alusel;

5) Euroopa Liidu liikmesriigi vastava ametiasutuse ametliku informatsiooni alusel mootorsõiduki või selle haagise registreerimise kohta selles liikmesriigis;

6) Siseministeeriumi taotluse alusel käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sõiduki üleandmisel muuseumile või sisejulgeoleku koolitusasutusele õppevahendiks;

7) keskkonnainspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti või päästeameti tõendi alusel, kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinud ning sõidukit ei saa nõuetekohaselt lammutada või

8) muul seaduses sätestatud juhul.