«Punane sekund» osa 16: liiklust tuleb 10 sekundit ette lugeda

Kanal 2 saatesarja «Punane sekund» 16. osas analüüsib saatejuht Madis Kimmel ekspertide abiga, kui oluline on oskus liikluses ohte ette näha ja neid ennetada.

“Punase sekundi” seekordsed juhtumid näitavad, et eksida ei pruugi vaid värsked autojuhid - mõnikord ei suuda ka alarmsõidukite juhid ohtudega arvestada. Ka väike tähelepanu hajumine või hoolimatus teiste suhtes võib viia pöördumatute tagajärgedeni.

Saates uuriti teiste seas liiklusõnnetust, kus Kose ristlil lubatud sõidukiirusega 60 km/h teel oli sõiduauto juht valinud tagasipöörde kohaks maanteelt paremale mahasõidu laiendi. Seda tehes keeras ta aga ette tagant lähenenud veoautole. Piisas vaid hetkelisest tähelepanu hajumisest, et tagajärjeks oli tragöödia.  Sõiduautos olnud kuuest reisijast üks hukkus ja viis said vigastada.

Maanteeameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul juhtus see liiklusõnnetus tegelikult seepärast, et sõiduauto juht ei veendunud enne tagasipöörde tegemist, et ta saab seda ohutult teha – ta lihtsalt keeras veoautole risti ette.

«Sa pead vaatama, veenduma. Ja kui oled veendunud, et manöövri sooritamine on ohutu, alles siis sellega alustama,» rääkis Vane. «Kui inimesed oskaksid ohte hinnata paremini, oleks kindlasti raskeid õnnetusi vähem.»

Sõidukoolitaja Indrek Madar märkis, et rahulikus sujuvas liikluses peaks juht suutma ette näha suurusjärk 10 sekundit.

«Ta peaks lugema justkui filmilindilt. Seal tuleb varsti bussipeatus, bussi eest võib keegi üle tee joosta, kell on üks – tunnid lõppevad ja lapsed võivad välja joosta – need on elementaarsed näited, mille peale mõelda,» rääkis Madar.

Enam kui kümme aastat kiirabiauto juht olnud Kalle Kask rääkis, et mida rohkem tal sõidupraktikat on kogunenud, seda rohkem on ta hakanud kahtlustama võimalikke ohuolukordi ja situatsioone paremini hindama.

Operatiivautode juhtimise koolituse peamine eesmärk ei olegi kiiresti sõitmise vaid eelkõige riskide hindamine ja ette nägemine.

Kuidas peaks aga käituma tavajuht, kui ta näeb töötavate vilkuritega alarmsõidukit? «Kõigepealt hoog maha. Väga hea on alati näidata suunda, enne kui mingit liigutust teha, ja liikuda paremasse tee äärde,» rääkis politsei- ja piirivalveameti alarmsõidukoolitaja Allan Annus. Muidugi tuleb alati vaadata, et tee äärde liikumine ei päädiks maanteekiirusel pidurdamisega kruusal.

Mis puutub aga möödasõitudesse, siis tasub tema sõnul igal juhul järele anda ka siis, kui kaasliiklejad teevad ilmselgelt ohtlikke manöövreid.

Liiklusseadus ütleb, et me peame tegema kõik endast sõltuva, et õnnetust ära hoida. «Kui hakataks oma õigusi nõudma ja mina vastutuleva juhina teed ei anna, või mina juhina, kellest mööda sõidetakse, ka hoogu maha ei võta, siis need kolm autot enam tee peale ära ei mahu ja toimub laupkokkupõrge,» rääkis Annus.

Kui juhid näevad, et möödasõitja on teinud ilmselge sõiduvea, tasub igal juhul kiirus maha võtta ja natuke tee äärde liikuda, et teine juht saaks oma vigase manöövri ära teha.

Saade on Kanal2 eetris kolmapäeva õhtuti kell 20 ning on nii otse- kui järelvaadatav selle artikli vaates.