R, 9.12.2022

Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles

Aivar Pau
, toimetaja
Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Wolti kuller
Wolti kuller Foto: Liis Treimann

Eestlased armastavad järjest enam sooja toitu endale kontorisse ja koju tellida, ent konkurentsiolukord kulleriturul on toonud kaasa esimesed pingelahvatused, muu hulgas ka rahvuste pinnal.

Pressinõukogu tegi antud loo kohta negatiivse otsuse.

Toidukullerite turul on end Eestis sisse seadnud kaks suuremat tegijat: juba aastaid siin tegutsenud soomlaste Wolt ja mullu sügisel teenust pakkuma asunud eestlaste Bolt. «Me näeme, et sel turul on ruumi mitmele pakkujale, seega konkurentsis probleemi ei näe. Konkurents toob kasu nii tarbijale kui ka pakkujatele,» kommenteeris Bolti pressiesindaja Jaan Lašmanov.

Samas on just eestlaste sisenemine sellele väikesele turule tüli majja toonud, näitavad Postimehele lekkinud sise­kirjad.

«Vaadates peale hetkeolukorrale, on selge tõsiasi, et kahjuks tõepoolest on konkurendi turule ilmumine mõjutanud meie tellimuste arvu. Teine suur tegur on suur kullerite osakaal, kes proovisid konkureerivat platvormi, ning nüüd tulevad tagasi nn sinisele poolele,» seisab Wolti Eesti üksuse töötaja Egert Pröömi sisekirjas oma kulleritele.

Prööm kirjutab, et ettevõte on lõpetanud uute kullerite väljakoolitamise, et säilitada piisavalt tööd olemasolevatele. «Mul on tõepoolest kahju, et me pole olnud suutelised teile kõigile piisavalt tellimusi garanteerima,» märgib ta ja lisab, et mõistab ka kullerite frustratsiooni ja motivatsioonilangust.

Rahvuspõhine pahameel

See, mis Wolti kulleritel kopsu üle maksa ajas, oli aga nende hinnangul ettevõtte juhtkonna kahepalgelisus. Ühelt polt nenditi, et juba mullu novembris oli tellimuste arv üllatuslikult vähenenud ja kohalikud kullerid vaevlesid tellimuste nappuse käes, samas sõlmiti aga lepingud tööjõurendiettevõtetega, et palgata nende kaudu kullereid nii Ukrainast kui mujalt. 

Ja mis veel hullem: väidetavalt on ukrainlased saanud endale tavapärasest erinevad töölepingutingimused, mis garanteerivad neile kindla sissetuleku ka tundideks, mil ühtegi tellimust pole.

«Me kutsume üles läbipaistvusele ja ühesuguste tingimuste järgimisele kõikide kullerite seas. Seda kahjuks Wolt meile kindlustada ei suuda. Põhjuseks on varjatud skeemitamine, millesse on kaasatud ka Wolti juhtkond,» kirjutas vestlusgruppi kohalike kullerite esindaja.

Kirjutaja andmetel on Wolti operatsioonide juht Simon Runzheimer sõlminud koostöölepingu Sergei Breki tööjõurendifirmaga Lea­derline, kelle vahendusel on Eestisse tööle saabunud rohkem kui 40 ukrainlast. 

Eri rahvustest kullereid on Woltis ja Boltis töötanud suuremate muredeta varemgi, kuid praegusel juhtumil olevat pakutud välismaistele töötajatele võimalust töötada tavapärasest rohkem tunde.

Mullu novembris vähenes tellimuste arv ja kullerid vaevlesid tellimuste nappuse käes.

Asi on selles, et Wolti kulleritele antakse õigus igal ööpäeval tööd teha teatud ajavahemikel, näiteks kella 12.30–15.00 või 15.30–18.00, ukrainlastel olevat aga õigus tööd teha, ükskõik millal nad soovivad, ja kindel palk tiksub. Wolti juhid kinnitavad aga, et kõikidel kullerparteritel on võrdne võimalus broneerida garanteeritud tasuga tunde.

Wolti juhid ei eitagi, et on tõepoolest kasutanud tööjõurendiettevõtteid kullerite leidmiseks ning et nende lepingutesse on ka garanteeritud tasuga tunnid sisse kirjutatud. «Tõepoolest, meil on ühe firmaga kokkulepe seoses broneeritud tundidega ning antud firmas on ka Ukraina rahvusest kullereid. Oleme lisanud antud firma kaudu kullereid aegamööda üle pikema perioodi ning viimase 1,5 kuu jooksul oleme antud firma töötajate hulka suurendanud minimaalsel määral, et ei tekiks olukorda, kus meie kulleritel ei ole tellimusi,» seisab Egert Pröömi sisekirjas.

Kuidas on aga lood väidetavate eritingimustega? Wolt Eesti juht Liis Ristal kinnitab Postimehele, et kõik kullerid on tööl ühesugustel tingimustel ja identsete lepingutega. «Tasu ei sõltu inimese rahvusest, vanusest, soost ega muust. Kõik meie kullerpartnerid on võrdsed,» kinnitab ta. «Tööjõurendiettevõtetega koostööd tehes lepime alati kokku tundide mahu, mida nad vahendavad. Sellest ka Egerti ekraanitõmmis kõneleb. Tasu suurus, põhimõtted ja teenuse osutamise tingimused on alati samad ja võrdsed kõikidele.»

Sisejuurdlus vigu ei leidnud

Kuidas üldse käib kullerite tasustamine? See on korraldatud nii, et nad saavad tasu nii tehtud tellimuste kui ka läbitud vahemaa eest. Kuna ühelgi kulleril pole kohustust platvormile tulla ja tööd teha, siis teenuse järjepidevaks tagamiseks on iga päev 20–30 protsenti kulleritundidest kaetud n-ö broneeritavate tundidega.

«Ühe tellimuse eest maksame kullerpartnerile 4,5–5 eurot. Tunnis teeb üks kuller 1,6–3,5 tellimust sõltuvalt nõudlusest ja teenuse pakkumise asukohast ning ajast. Juhul kui tellimusi pole ja kullerpartner ei tee mitte ühtegi tellimust, maksame broneeritud tundide eest sõltuvalt nädalapäevast ja lepingu vormist 5–7 eurot,» selgitas Ristal.

Mis puutub ukrainlaste väidetavasse eelistamisse, siis kinnitas Ristal, et etteheidete kontrollimiseks alustati firmas siseuurimist, mille käigus küsitleti ka ukrainlastest renditöötajaid, ja ühtegi rikkumist ei tuvastatud. Wolti teenistuses on praegu ligi 2200 kullerit, kellest ligi pool töötavad käsunduslepingu alusel füüsilise isikuna, ülejäänud mõne juriidilise isiku, näiteks neile endale kuuluva OÜ või tööjõurendifirma kaudu. Kõigil Wolti välismaalastest kulleritel peab olema Eestis elamise ja töötamise luba.

Mis puutub kullerite keeleoskusesse, siis pidas Ristal tähtsaks seda, et kliendid saaksid eestikeelset abi ettevõtte reaalajas toimivast klienditoest, kus küsimustele vastatakse alati 20 sekundi jooksul. Ristali sõnul peab kuller oskama siiski öelda «tere», «aitäh» ja «head aega».

Pressinõukogu otsus 27.02.2020 kaebuse nr 964 kohta

Pressinõukogu arutas Wolt Baltikumi tegevjuhi Liis Ristali kaebust Postimehes 16. jaanuaril 2020 ilmunud artikli «Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles» peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib toidukullerite Wolt ja Bolt konkurentsist ning sellest, et Wolti kohalikud töötajad kahtlustavad, et firma eelistab välistööjõudu. Wolti tegevjuht lükkas artiklis need väited ümber. Wolt Baltikumi tegevjuhi Liis Ristal kaebas pressinõukogule, et artikkel sisaldab mitmeid valeväiteid. Kaebaja leiab, et artikkel kahjustab Wolti ja firma töötajate mainet.

Postimees vastas pressinõukogule, et artiklis olev anonüümne allikas on Postimehele teada ja alust tema usaldusväärsuses kahelda ei ole. Postimees märkis, et leht on andnud Woltile võimaluse süüdistuste kommenteerimiseks ja eemaldas pärast Wolti pöördumist artiklist ühe väljendi ja väite.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjandus­eetika koodeksi punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul sisaldas artikkel ebatäpset infot, mida leht on ka ise tunnistanud.

Pressinõukogu esimees

Gunnar Siiner

Märksõnad
Tagasi üles