Riigikogus saab nalja: koalitsioon saatis saali kaks konkureerivat eelnõu (2)

Aivar Pau
, toimetaja
Copy
Foto: Caro / Westermann/Caro / Westermann

Riigikogu õiguskomisjon otsustas täna saata suurde saali esimesele lugemisele kaks omavahel konkureerivat eelnõu, mis reguleerivad eri moodi täpselt sama probleemi idufirmade omanike vahetamisel.

Komisjoni otsuse kohaselt hakkab järgmise nädala teisipäeval täiskogu arutama nii õiguskomisjoni enda algatatud äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu 101 SE, kui ka samal teemal valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 117 SE.

Jutt käib ühelt poolt idufirmade ja kahe advokaadibüroo soovil möödunud aastal 24. oktoobril kiirkorras õiguskomisjoni menetlusse võetud eelnõust, mille peamiseks eesmärgiks oli kaotada notariaalse tõestamise kohustus osaühingu osade võõrandamisel nii kohustus- kui käsutustehingute puhul. Ehk siis: eesmärgiks on kaotada ära notari roll osaühingu omanikeringi vahetamisel.

Muudatust soovisid väga välismaiste omanikega idufirmad, kelle omanikke olevat keeruline Eesti notarite juurde vedada, ning iga osanikevahetuse pärast notari juurde minek on ilmselgelt liialt koormav. Esmase eelnõu kirjutasid nende palvel kokku juristid õigusbüroodest Sorainen ja Ellex Raidla, kuidagi jõudis see otse riigikogu õiguskomisjoni, kes omakorda saatis selle arvamuse saamiseks valitsusele.

Valitsus otsustas seda eelnõud aasta lõpus aga mitte toetada ja pakkus selle asemel välja oma eelnõu, mis näeb ette palju vähem radikaalseid muudatusi. Kusjuures eelnõu kooskõlastamiseks andis justiitsministeerium teistele asutustele aega vaid vähem kui ööpäeva.

Justiitsministeeriumi ja õiguskomisjoni eelnõudel on üks oluline erinevus. Nimelt ei taha justiitsministeerium lubada, et leevendataks kõigi osaühingute osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingute vorminõuet, vaid et see kehtiks ainult selliste osaühingute puhul, mille osakapital on vähemalt 25 000 eurot.

Minimaalsest suurem osakapital peaks tagama ministeeriumi hinnangul selle, et osaühingul on võimekus osanike nimekirja pidamisest tulenevaid lisakohustusi täita. Teiseks tingimuseks notarivabadusele on, et osaühingu põhikirjas on sellise muudatuse tegemiseks vajalik kõigi osanike nõusolek. Lisaks pannakse juhatusele kohustus teatada osanike andmete muudatustest viivitamata äriregistrile.

Õiguskomisjon leidis täna, et eelnõud tuleb mõlemad korraga suurde saali esimesele lugemisele saata.

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid sõnas, et mõlemad eelnõud kannavad sama eesmärki ning eelnõude võimalik ühendamine selgub menetluse käigus.

Osaühing on kõige levinum ühinguvorm Eestis, neid oli 2018. aasta novembri seisuga kokku 200 488. Selliseid OÜ-sid, mille osakapital on üle 25 000 euro, on praegu 19 236 – ehk kümnendik kõigist OÜ-dest.

2018. aastal toimus 12 045 muudatust äriregistri osanikke puudutavates andmetes.

Eestis on hetkel 91 notarit ning osadega seotud toimingud moodustavad nende töömahust 3 protsenti. Idufirmasid on Eestis ligi 650.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles