«Punane sekund» teeb selgeks: kuidas ikkagi on õige liikuda kergliiklusteel

Kanal 2 saatesarja «Punane sekund» tänaõhtune osa teeb puust ja punaselt selgeks, kuidas on ikkagi õige liigelda kergliiklusteedel.

Ilusa ilmaga toimub meie kergliiklusteedel tihe liikumine - tasakaaluliikurite, elektrirulade ja -tõukerataste kasutajad segamini jalutajate, jalgratturite ja rulluisutajatega. Arusaamatused erinevate teekasutajate vahel ei ole harvad ja juba on juhtunud ka kokkupõrkeid.

Kes, kuidas ja millisel teeosal peaks liikuma? Aga kui meie sekka tulevad vurama veel ka robotid?

Aastal 2018 registreeriti kergliiklusteedel vaid 31 inimvigastustega liiklusõnnetust, kuna enamasti on vigastused kergemad ja kiirabi või politseid kohale ei kutsuta.

Põhja prefektuuri patrullitalituse juht Varmo Rein märkis, et häirekeskusesse helistatakse peamiselt siis, kui inimesed on vigastada saanud või ei suuda osapooled õnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju hüvitamises kokkuleppele jõuda.

Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik ütles saates, et kui jalgrattur on juht, siis ükskõik millise tõukerattaga, rulaga, rulluiskudega või ratastooliga sõitja on tegelikult jalakäija ning kõik viimati loetletud peaksid suutma omavahel sujuva liiklemise tekitada.

Probleemid tekivad eelkõige sellest, et liigutakse erineva kiirusega, ei liiguta selleks ettenähtud kohas, ei taheta üksteisega arvestada või ei nähta ohtusid ette.

Saates tuletati meelde, et kergliiklustee põhireegel näeb ette liikumist paremal pool servas. Jälgida tuleb ka kergliiklustee liiklusmärke, sest mõnikord on kergliiklustee jagatud jalakäijate ja jalgratturite vahel pooleks.

Neile ja teistele küsimustele annab saatejuht Madis Kimmel koos ekspertidega vastuse kell 20 algavas saates, mis on otse- ja järelvaadatav ka selle uudise vaates.