Ka väikesed igapäevased liigutused internetis, nagu otsingumootorite kasutamine või e-kirja saatmine, jätavad keskkonnajalajälje, mida kõik inimesed alati ei tajugi, kirjutab Digitark.
Kui palju reostab keskkonda üks netiotsing? (1)
Kuigi meie tegevus internetis võib tunduda täiesti heitmevaba, pole ta seda sugugi. Lisaks endiselt valdavalt fosiilkütuste põhisele elektrienergiale, mida tarbivad arvutid, laptopid ja telefonid, avaldab keskkonnale mõju kõigi nende seadmete tootmine, serveriparkide elus hoidmine, tekkiva elektroonilise prügi ladustamine ja käitlemine jne.
Internetiotsing. Näiteks isegi nii süütuna tunduva liigutuse kui ühe Google`i otsingu süsiniku jalajälg on samas suurusjärgus kannutäie tee keetmise või 16 meetri autoga sõitmisega. Tundub väga väikese numbrina? Ent kui mõelda, mitu korda päevas me otsingumootoreid kasutame, siis kokku kõigi inimeste peale on seda väga palju.
E-kiri. Ühe e-kirja saatmine toodab süsinikku neli grammi, kui kirjal aga on küljes pilt, kasvab süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise poolest võrdne ühe kilomeetri autoga sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku kui teedel sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot!
Videostreeming. Netflixi ja You Tube`i pideva kasutamise peamine probleem on suured andmemahud. 80% kogu andmemahust, mis online´is liigub, on videod ja neist omakorda 60% sellised, mida ei laeta endale alla, vaid vaadatakse üle veebi Netflixist, You Tube´ist või Vimeost. Sedasorti tegevus tootis 2018. aastal 300 miljonit tonni CO2e ehk sama palju kui näiteks toodab terve Hispaania.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!
- Sul on ka teema pakkuda? – räägi meile sellest!
- Kuidas olla Digitargem?